Võimuvahetus toob muutused riigikogu komisjonide juhtimises ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Refromierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimised Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Uue võimukoalitsiooni tulek toob kaasa muutused ka riigikogu komisjonide juhtkondades ja seaduseelnõude valikus.

Riigikogus on 16 alalist komisjoni. Koalitsiooni juhtida on traditsiooniliselt 14, neist kolm erikomisjonid. Praegu jaguneb see nii - kaheksa Keskerakonnal, kolm Isamaal ja kolm EKRE-l.

Kui uus koalitsioon jagab võrdselt ministrikohad, võib arvata, et sama läheb komisjonidega. Tavaliste komisjonidega on lihtne, aga ootamatu probleem tekib erikomisjonidega, mis on koostatud põhimõtte järgi igast fraktsioonist üks esindaja, mis omakorda tähendab seda, et nüüd on seal ülekaal opositsioonil ja miski pole selge.

Aga need on mängud ametikohtadega. Olulisem peaks siiski olema seaduandlus. Mis juhtub menetluses olevate eelnõudega, millistel hakkab halvemini, millistel paremini minema?

Praegune majanduskomisjoni juht, Sven Sester Isamaast suuri kannapöördeid ei usu.

"Mingil määral kindlust võib anda see, et tundub, et selline parempoolne mõtteviis ka uuel koalitsioonil jääb püsima. Kui vaadata konkreetselt majanduskomisjoni, siis võib-olla tekib küsimus ühe eelnõuga, mis on seotud elektrituruseadusega. Teine eelnõu, mis võib ka arutlusele rohkem tulla, on elektrooniline side ja sellega seonduvad temaatikad," rääkis Sester.

EKRE saadikud on üsna kindlad, et demokraatia töögrupi hinguseleminekuga kaob ka rahvahääletuse ja presidendi otsevalimise initsiatiiv, samuti ei liigu edasi teise lugemiseni jõudnud välismaalaste seaduse eelnõu.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kinnitab siin suhtumise muutust. "Siis oleks tööturu olukorda arvestav lahendus, mis peab tagama, et tööjõu problemaatika ei saaks meie majanduseks järjepidevaks piduriks," sõnas Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus ütleb, et konkreetselt on praeguses läbirääkimiste staadiumis veel vara rääkida, et üldised põhimõtted on selged. "Eks need eelnõud on kõik seotud selle uue valitsuse rõhuasetustega. Pikaajaliselt konkurentsivõimet parandavad valdkonnad, kliimapööre, digipööre ja suured tootlikud investeeringud, mis aitaksid majandusele hoogu anda. Ja jätkuvalt esimene teema on tervisekriis," lausus Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: