Tartu maakohus tunnistas neljapäeval Linnase ja Olerexi süüdi ning mõistis mõlemale rahalise karistuse. Linnasele määrati karistuseks sada päevamäära ehk 360 477 eurot ning Olerexile kahe miljoni euro suurune rahaline karistus.

Süüdistuse kohaselt andis Linnas Olerexi töötajatele korralduse esitada 2022. aasta detsembris Eestisse saabunud kütuse kohta keskkonnaametile ning maksu-ja tolliametile äriühingu huvides valeandmeid.

Süüdistuse järgi esitas Olerex ametiasutustele andmed, justkui oleks Eestisse toodud 9000 tonni taastuvtoorainel põhinevat diislikütust, kuid tegemist oli fossiilse päritoluga diislikütusega, mida Olerex ja selle juhatuse liige Linnas teadsid.

Kohus leidis, et kütuse andmebaasi esitatud andmed olid valed, kuna vastavussertifikaatidel kajastatud teave bioloogilise päritoluga kütuse kohta ei vastanud tegelikkusele. Kohtu hinnangul teadis Olerex, et väljaspool Eestit soetatud sertifikaatidega ei ole võimalik täita biokohustuse nõuet. Saabunud diislikütusega ei oleks selliseid sertifikaate pidanud kaasnema ning need olid ostetud eraldi välisriigist.

Kohtu hinnangul kuulus Linnas nende isikute hulka, kes tegid ettevõttes olulisi otsuseid. Tal oli allkirjaõigus ning tema nõusolekuta ei olnud võimalik lepinguid sõlmida. Samuti pidas kohus tõendatuks, et Linnas oli 2022. aastal teadlik kõigist biokohustuse täitmisega seotud asjaoludest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub lisaks, et vähemalt kõnealuses olukorras tundis Linnas huvi selle vastu, milliseks kujuneb lõpptulemus.

Kohus mõistis menetluskuludena Olerexilt välja üle 70 000 ja Linnaselt üle 40 000 euro.

Prokurör: tegu polnud tehnilise arvutusvea, vaid teadliku rikkumisega

Prokurör Gerd Raudsepp ütles, et neljapäeval tehtud otsusega nõustus kohus prokuratuuri seisukohaga, et AS Olerex ja selle juhatuse liige Andres Linnas esitasid riigile biokütuse nõude täitmise kohta valeandmeid ning on sellega pannud toime kuriteo.

"Biokütuse osakaalu nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning kehtib võrdselt kõigile turuosalistele. Kõik Eestis tegutsevad kütusemüüjad peavad seda täitma võrdselt. Kohustuse täitmata jätmine võib anda ühele ettevõttele teiste ees põhjendamatu eelise. Riigina kohustuse täitmata jätmine võib omakorda tuua riigile kaasa trahve või teisi kohustusi," tõdes Raudsepp.

Tema sõnul kinnitab kohtuotsus, et nii biokütuse nõudesse kui ka teistesse sarnastesse nõuetesse tuleb ettevõtjatel suhtuda vastutustundlikult ja ausalt.

"Kohtumenetluses uuritud tõendid näitasid, et süüdistatavad esitasid riigile teadlikult tegelikkusele mittevastavaid andmeid, et jätta mulje biokohustuse täitmisest. Meie hinnangul ei olnud see lihtsalt tehniline aruandlusviga, vaid teadlik rikkumine, mis kahjustas ausaid konkurentsitingimusi ja riigi usaldust ettevõtjate esitatud andmetesse," sõnas prokurör.

Linnas ei tunnistanud oma süüd ning kavatseb otsuse edasi kaevata. Küsimust, kas ta kavatseb ettevõtte juhatusest taanduda, Linnas ERR-ile kommenteerida ei soovinud ja märkis, et võtab ühe päeva korraga.