Sisejulgeolek on kriisis, teatas päästetöötajate ametiühing otsuse peale suurendada politseinike ja päästjate palku üksnes kolme protsendi võrra. Lisaraha tuleb veidi üle seitsme miljoni euro.

"Me ei saa nii-öelda käed rippus pealt vaadata, kuidas langetatakse otsus, mis on täielikult vastuolus siseturvalisuse teenistujate ootustega," ütles päästeala töötajate ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop.

Päästja alampalk on 1606 eurot. See tähendab päästjale brutos 48 eurot lisanduvat raha, mis on Koopi sõnul väga tagasihoidlik number inimesele, kes tegelikult teisi päästes peab olema valmis tulle minema.

Alustav politseiametnik saab 2030 eurot brutokuupalka, mis on ligi kümme protsenti alla Eesti keskmise. Samas soovivad nii päästjad kui ka politseinikud vähemalt 1,2-kordset Eesti keskmist.

Personali- ja palgakriis süveneb

Politseiteenistujate ametiühingu peausaldusisik Enel Kuiv ütles, et politseis on personali- ja palgakriis, mis muudkui süveneb. "Kriise tuleb erinevaid peale, aktuaalsed on need, mis on piiri peal, aga ka sisejulgeolekus on teisi olulisi probleeme tekkinud," ütles ta.

Kuiva sõnul eeldab probleemi lahendus suuremaid investeeringuid ja valitsuselt paremat prioriteetide seadmist. "Riigieelarve sellisel kujul, nagu valitsus on täna ette näinud, sisejulgeolekut prioriteediks kindlasti ei pea," nentis ta.

Kui palju täpselt politseinike ja päästjate palgad tegelikult tuleval aastal muutuvad, ei ole veel selge. Neid vajadusi hakkab siseministeerium oma haldusalas alles välja selgitama.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles, et palgafondiga saab küll üht-teist tehtud, aga toimetada tuleb veel nutikamalt kui mullu. "Me analüüsime kindlasti seda, kus king kõige rohkem pigistab, me ei määri seda ühtlaselt laiali," lisas ta. "Sellest peaks kõik aru saama, et kui me ühtlaselt raha laiali pudistame – meil on üks kõige suurem valitsusala ministeeriumide lõikes, 8000 inimest – siis on kõik lõpuks täiesti rahulolematud," sedastas Taro.

Kultuuritöötaja miinimumtasu ei tõuse

Kultuurivaldkonnas suureneb palgafond 2,5 protsenti, juurde tuleb ligi kolm miljonit eurot. Seejuures ei tõuse kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu, mis säilib 1720 euro peal.

Kultuuriministri Heidy Purga (Reformierakond) sõnul tähendab miinimum seda, et sellest allapoole ei tohi maksta. "Aga ülespoole tohib küll maksta ja ilmselt ka peabki," ütles ta. Purga sõnul näitab statistika, et keskmine palk on kultuuriväljal üle 2000 euro. Nii, et nüüd selle otsusega saavad juhid ise paremate otsuste juurde jõuda.