Renoveerimata lasteasutustes teeb muret koroonat soodustav vilets ventilatsioon ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Renoveerimata koolimajades on tunni lõpuks süsihappagaasi tase klassis üle normi. See soodustab koroonaviiruse levikut. Autor/allikas: ERR

Nii mõneski vana koolimaja klassiruumis tõuseb süsihappegaasi hulk tunni lõpuks üle normi, selgub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ning Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) koostöös läbi viidud pilootprojekti mõõtmistulemustest avalikes asutustes. Suurim on mure just koolide ja lasteaedadega.

Nii mõneski koolis on lapsevanematel tekkinud mure klassiõhu kvaliteedi pärast. Ehkki klasse tuulutatakse igal vaheajal, on omaalgatuslikud mõõtmised viinud sageli ebameeldiva tõdemuseni - tunni lõpuks on süsihappegaasi tase tugevalt üle normi.

Korralik ventilatsioon on koroonaviiruse vastu võitlemisel üks põhilisi relvi, seetõttu on lapsevanemate mure mõistetav. Kui viiruse kontsentratsioon on õhus madalam, on ka nakatumise tõenäosus väiksem.

Ent kõrge süsihappagaasi tase pole murettekitav üksnes nakkushaiguste seisukohast, vaid see väsitab ruumis viibijaid kiiremini, tekkida võib peavalu või pearinglus ning tähelepanuvõime hajub. Seega on hea sisekliima tervise seisukohalt igati oluline.

Kuigi nii mõnigi kool on asunud tegelema oma kehva sisekliimaga, siis ühtegi konkreetset kaebust lasteaedadest-koolidest TTJA-le siiski laekunud ei ole. Küll aga algatas TTJA koos TTÜ-ga omal initsiatiivil pilootprojekti, et selgitada pistelise valimiga välja sisekliima olukord koolides, lasteaedades, kaubanduskeskustes ja spordisaalides ehk avalikes hoonetes, mida kõige aktiivsemalt kasutatakse. 35 välja valitud asutust asuvad Harjumaal ja Ida-Virumaal.

TTÜ poolt ventilatsioonimõõtmisi juhtiv hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor akadeemik Jarek Kurnitski ütleb, et töö pilootprojektiga on veel pooleli - 35 valimisse võetud asutusest on mõõtmistulemused ära tehtud 25, kuid esialgsete tulemuste pealt võib öelda, et olukord on pigem hea, probleeme on vähem kui pooltes testitud asutustes.

Suurem on probleem aga just renoveerimata koolide ja lasteaedadega.

"On palju koolimaju, kus on töötavad ventilatsioonisüsteemid, aga on ka neid, mis ei ole renoveeritud, eriti lasteaiad. Tallinnas on enamik koolimaju renoveeritud, neis on korralikud ventilatsioonisüsteemid. Aga suur osa lasteaedadest ei ole veel renoveeritud ja neis on ventilatsioonisüsteem puudulik - ventilatsioon toimub suures osas akna kaudu tuulutades. Üle Eesti see olukord varieerub väga palju," tõdeb Kurnitski.

"Ventilatsioonisüsteemi remont on loomulikult suur töö, see tuleks plaani võtta. Suure tõenäosusega on epideemia läbi selleks ajaks, kui see tehtud saab. Aga korda tuleb teha ikka," ütleb Kurnitski.

Kiire lahendusena nimetab Kurnitski näiteks CO2 andurite paigaldamise - igasse klassiruumi saab panna pisikesed andurid kahepoolse teibiga seina peale. Need indikeerivad, millal näit "punaseks" läheb, kui süsihappegaasi kontsentratsioon üle normi - 1000 ppm - tõuseb.

"Siis tuleb lihtsalt tuulutama hakata. Neis hoonetes, kus ei ole töötavat ventilatsioonisüsteemi, peavad õpetajad ise hoolitsema, et klassiruume tuulutada. CO2 andur on parim indikaator, seda on koolidele ka soovitatud," ütleb Kurnitski. "Olukord ei ole lihtne, eriti kui talvel on väljas külmad ilmad ja majas soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ei ole. Siis on akna kaudu tuulutamine päris suur kunst nii, et lapsed haigeks ei jääks. Aga hea tahtmise korral on see kindlasti võimalik ja seda tuleks teha. Pikemas perspektiviis saavad koolid ja lasteaiad loodetavasti ka korralikud ventilatsioonisüsteemid, kuid see võtab mõne aasta aega."

On tehtud ka lahendusi, kus igasse klassiruumi või kahe klassiruumi kohta paigaldatakse üks ventilatsiooniagregaat. Sagedamini tehakse aga kogu hoonele tsentraalne süsteem.

Kurnitski ütleb, et kui renoveerimist vajab kogu hoone, võib see osutuda kallimakski kui uue hoone ehitus, ent üksnes hea sisekliima tagamise osakaal ehitusmaksumusest ise väga kõrge ei ole.

Kaubanduskeskustes olukord parem

Kaubanduskeskuste ventilatsioonisüsteemidele kehtestati kevadise eriolukorra ajal spetsiaalsed nõuded, kus tagastusõhuga süsteemid tuli ümber lülitada värskele õhule. Seetõttu on olukord neis parem kui koolides-lasteaedades.

"Üksikutes hoonetes võib probleeme esineda. Muudatused, mida vaja teha, saab enamasti kiiresti teha ja enamik on juba tehtud," ütleb Kurnitski.

"Korras ventilatsiooni olemasolu võiks olla üks kriteerium, kas neid hooneid saab kasutada, kui epideemia vastu võideldakse ja meetmeid otsitakse," soovitab ta otsustajatele. "Avalikes hoonetes ja koolimajades on ventilatsioon võtmetegija, kui viiruse levikut piirata soovitakse. Korraliku ventilatsiooniga hoonetes viirus nii lihtsalt ei levi."

TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik ütles ERR-ile, et pärast projekti lõppemist teeb TTJA pistelist järelevalvet edasi, kuid prioriteediks on ka edaspidi koolid ja lasteaiad.

"TTJA -TTÜ pilootprojekti ülevaatuste käigus kaardistatakse hetkeolukord ning jagatakse selgitusi ja soovitusi hoonete omanikele-haldajatele, kas ja kuidas parandada ventilatsioonisüsteemide tööd," ütles Tamtik.

Viiruse leviku tõkestamiseks välja töötatud avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide juhendis toodud nõuete täitmine on soovituslik, mistõttu ei tee TTJA ettekirjutusi ega rakenda sunniraha. "Meie eesmärk on pakkuda ennetavat ja nõustavat tuge hoonete omanikele ja haldajatele," selgitas Tamtik.

Koolide ja lasteaedadest sisekliima puhul on CO2 kontsentratsioon dünaamiline näit ja sõltub sellest, kuidas ruumi kasutatakse – kui tase tõuseb liiga kõrgele, tuleks selles ruumis tegevus peatada ja ruume tuulutada.

"Hoonetes, kus on korralik ventilatsioon ja õhuvahetus vastab standarditele (näiteks klassiruumides 8 l/s inimese kohta), ei tohiks CO2 üle soovitusliku piiri tõusta, kuna korrektse sisekliima tagamisega selle kasutamisel on juba projekteerimisel arvestatud," ütleb Tamtik.

Ka TTJA soovitab süsihappegaasi andureid koolidele ja lasteaedadele, kus mehaaniline ventilatsioon puudub.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: