Tallinna linnakantselei on tellinud järjekordse linlaste rahuloluküsitluse (seekord Faktum&Arikolt). Linnaelanike arvamuste ja hinnangute küsimine erinevate teemade lõikes (rahulolu teenustega, linna ametiasutuste jms) on täiesti mõistetav, kuid uuringus on ka valdkondi, mida terve mõistusega ei ole võimalik seletada.

Miks on vaja Tallinna linnal uurida erakondade reitinguid? Ma ei kujuta ette, millisel viisil aitab see täita kohalikule omavalitsusele seadusega ette antud ülesandeid. Kui me räägime maksumaksja (meie kõigi) raha kasutamisest avalike ülesannete täitmiseks siis peaks iga kulutus olema selgelt põhjendatud.

Praegu jääb aga mulje, et Keskerakond on leidnud mugava viisi, kuidas osa oma partei kulutustest mugavalt linna eelarvesse sokutada. 800 vastajat on suhteliselt esinduslik valim, mille põhjal saab hinnata erakonna reitingu liikumist linnaosade lõikes.

Keskerakonna jaoks on Tallinnas võimul püsimine eluliselt oluline ning seetõttu tundub, et mõned küsimused Tallinna rahuoluküsitluses on mõeldud ennekõike erakonna, mitte linlaste parimaid huve silmas pidades.

Sama lugu on linnajuhtide tuntuse uurimisega. Mida konkreetselt annab meile teadmine sellest, kas Tallinna elanikud on kuulnud uudistes Mihhail Kõlvarti või Grete Šillise nime?

Vastus on, et see ei Tallinna elanikele mitte midagi. Küll annab see Keskerakonnale ülevaate sellest, kas üha kasvavad kulutused linnaosalehtedele ning lõputute arvamuslugude tiražeerimine linnaosavanematelt on end õigustanud või mitte.

Näitena võib siinkohal tuua Mustamäe linnaosavanema Lauri Laatsi hinnangud Mustamäe Sõnumites, mis algavad spordist ja koolielust ning lõppevad välispoliitikaga.

Keskerakonna ja Tallinna rahakotid on varem korduvalt segamini aetud. Linnajuhid võiksid tulevikus hoolitseda aga selle eest, et maksumaksja raha kasutataks linna elanike, mitte parteilistest huvidest lähtuvalt.