Kuidas lähevad teie pingutused Tallinna alasti ranna loomiseks, millega seoses te eelmisel nädalal koos seksuaalkoolitaja Epp Kärsiniga sotsiaalmeedia postituse tegite ?

Ma arvan, et te tugevalt suurendate seda nimetades seda kampaaniaks. Tõepoolest, selline küsimus on olnud Põhja-Tallinnas päevakorras ja selle võiks mõistlikul moel lahendada. Kuidas sellega edasi minna, tuleb veel vaadata, aga sel nädalal me oleme rohkem Tallinnas tegelenud hoopis tänavate puhastamise ja libedusetõrje küsimustega ja analüüsinud seda, et kas oleks võimalik teha nii, et kõnniteede libeduse tõrje ja puhastamise võtaks enda ülesandeks linn.

Kas Epp Kärsin, kellega koos te käisite rannas teatamas sellest algatusest ja tegite koos pilti, plaanib sotsidega ühineda ja osaleda kohalikel valimistel?

Epp Kärsinil ei ole minu teada plaani mitte ühegi erakonnaga ühineda ega poliitikasse tulla. Lihtsalt ta on selline julge ja huvitav inimene ja seetõttu selle Facebooki postituse me tõesti tegime temaga koos. See on väga tore, et ta seda mõtet on toetanud, ma arvan, et see ongi mõistlik mõte. Kui ma olin Põhja-Tallinna linnaosa vanem, siis igal suvel oli see teema õhus. On inimesi, keda see häirib, on inimesi, kes ütlevad vastupidi, et reguleerime selle küsimuse mõistlikult ära, nii nagu see on tegelikult kõigis Tallinna ümbritsevates linnades, on ta siis Helsingi või Stockholm või Riia ja Vilnius.

See on asi, mida kindlasti maksab ka edasi ajada. Seal on tehniline küsimus selles, et korrakaitseseadus ütleb, et see on omavalitsuse otsus aga me hetkel peame veel välja selgitama, mis tasemel täpselt see otsus omavalitsuses teha tuleb. Aga rannahooajani õnneks on natukene aega.

Kas nüüd kohalikele valimistele vastu minnes on oodata tulevikus veel selliseid särtsakaid algatusi teie poolt?

Kindlasti. 99 protsenti valimiskampaaniast muidugi on sellised tõsised linnahaldusega seotud küsimused ja hetkel näib, et selles kampaanias on tugevalt esiplaanil linnaruumi küsimus. Kuivõrd ohutu ja mugav on Tallinna linn, meie avalik ruum, meie kõnniteed, meie tänavad, eriti kui me mõtleme laste peale, eakamate inimeste peale, liikumisraskustega inimeste peale, aga üldse kõigi jalakäijate, ühistranspordi kasutajate, jalgratturite, kergliikurite peale. Ma arvan, sellest saab üks suur küsimus järgmistel kohalikel valimistel.

Teiseks - me oleme praegu veel tervisekriisis, aga kui selle tervisekriisi saab riik ja omavalitsused koos ületatud, siis jätkuvalt on meil üsna suured raskused majanduses. Tallinnal on Eesti majanduses väga kandev roll. Üle poole Eesti SKT-st tuleb Tallinna linnast. Ja Tallinn kindlasti saab omalt poolt teha palju, et seda majanduskasvu võimalikult kiiresti taastada ja sellega aidata kaasa ka sellele, et hakkaks tööpuudus vähenema, tekiks uusi võimalusi, uusi töökohti.

Ja kolmas teema, mis on tegelikult aastaid kasvavas trendis ja saab ühiskonnas palju rohkem tähelepanu, on tegelikult kõik, mis puudutab sotsiaalteenuseid, sotsiaalkaitset, hoolekande teenuseid ja pikaajalist hoolekannet. Seda teenuste ja toetuste portfelli oleks vaja päris tõsiselt analüüsida ja tõenäoliselt kaasajastada.

Teie poolt meedias üles tõstetud teemade hulgas oli veel paar huvitavat ettepanekut. Üks oli öölinnapea ameti loomine ja teine suurem kontroll ööelus tarbitavatele meelemürkidele, kui ma seda nüüd õigesti sõnastasin.

Tõepoolest, me oleme koostanud ja asume õige pea ka avalikustama Tallinna ööstrateegiat ja sellel on väga lühidalt kaks mõtet. Üks on see, et seoses koroonaviiruse piirangutega on kogu kultuuri- ja meelelahutussektor, mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis, sisuliselt jäänud tööta. Meie muusikud aga ka kontserdikorraldajad, kontserdikorralduspaigad, inimesed, kes tegelevad heliga, inimesed, kes tegelevad valgusega. Ka need, kes töötavad erinevates meelelahutus-, kultuuriasutustes, teeninduses, on kas suures osas või täielikult ilma tööta. Ühel hetkel me siiski loodame, et vaktsineerimisprogramm viiakse piisaval määral ellu, piirangud tulevad maha, suvel ilmselt me nagunii näeme ka väliüritusi.

Küsimus on selles, et see sektor vajab väga kiiret jaluleaitamist ja selleks me tõesti oleme koostanud ööstrateegia, mis käsitleb ka seda poolt. Aga mitte ainult. Seal on ka küsimus sellest, kuidas on näiteks öisel ajal arstiabi kättesaadavusega ja ka nädalavahetuseti arstiabi kättesaadavus, kuidas on tagatud avalik kord. Kuidas on tagatud see, et nendel inimestel kes öösel soovivad magada, ei oleks mürareostust, ei oleks valgusreostust. Seda me tõesti võtame tõsiselt ja selle kava elluviimiseks me leiame, et peaks olema Tallinnal ka öölinnapea. Ja me oleme hetkel ainsa erakonnana käinud välja ka oma öölinnapeakandidaadi, kelleks on selles valdkonnas väga hästi tuntud Natalie Mets.

Aga mis puudutab seda uimastite kontrolli?

Mis puudutab uimasteid, siis meie programmis ega selles ööstrateegias seda uimastite testimise mõtet, kui sellist otseselt ei kajastu. Ma tõin Postimehe intervjuus näite, et näiteks Ühendkuningriigis ja paljudes teistes Euroopa riikides kasutatakse sellist meedet, et päästa inimeste elusid, et neil on võimalik, kas siis klubis või või festivalidel veenduda selles, et nad ei kahjusta ennast. Ja uuringud näitavad, et see on ka väga tõhus.

Aga kas selle juurde Eestis jõuda? Ma arvan, et kõigepealt on meil vaja laiemat arutelu sellest, kuidas me uimastiennetuse ja teavituse osas saaksime veel paremaid tulemusi saavutada. Eestis ei ole need näitajad väga head. Ja kindlasti küsimus on ka selles, mida Tallinn saaks teha, et veel enam tegeleda uimastiennetuse ja selle kahjude vähendamisega. Nii et ma ei tähtsustaks seda ühte mõtet üle. Aga iseenesest jah, ma leian, et see on üks selline praktika mida võiks tulevikus kaaluda, et päästa noorte inimeste elusid. Ma arvan, et me keegi ei ole selle vastu, et et uimastisurmasid ja tervisekahjusid oleks vähem.

Rääkides kohalikest valimistest Tallinnas, on sotsidel väga tugevad vastased - Keskerakond loomulikult, kellest küll räägitakse sel korral, et ta võib kaotada ainuvõimu, aga väga võimalik, et koalitsioonipartneriks võib saada Reformierakond, kes on ka juba päris jõudsalt oma kampaaniat alustanud. Kas eelmainitud teemadega tunnete end enesekindlalt valimisvõitlusesse minnes?

Ma arvan, et linnaruumi küsimuses ja selles, mis puudutab jalakäijate, jalgratturite ja teiste liiklejate ohutust ja mugavust, siis ma arvan, et siin on Sotsiaaldemokraatidel päris tugev positsioon. Eriti kui me räägime kogukondadest, kes on huvitatud sellest, et Tallinnas oleks rohkem eelistatud rohelised ja keskkonnasäästlikud liikumisviisid, siis ma arvan, et seda kogukonda me kõnetame päris tugevalt. Ja samamoodi on ka sotsiaalteenuste või tervishoiu valdkonnas Sotsiaaldemokraatidel mitmeid kogemusega inimesi ja ma arvan, et me oleme siin pädevad ja nutikad ja suudame kindlasti pakkuda välja lahendusi, mis inimesi kõnetavad.

Ma nägin ka ERR-i portaalis oli intervjuu, kus siis linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et kui valimised toimuksid homme, siis saaks Tallinn koalitsioonivalitsuse. Ma ütleks selle kohta nii ja naa. Ma arvan, et see oleks väga hea, kui Tallinn saaks tubli ja tööka koalitsioonivalitsuse ja selle nimel peavad töötama kõik Tallinna opositsiooni jõud, nii need, kes on esindatud volikogus, kui ka need, kes volikogus esindatud ei ole. Kas see nüüd automaatselt õnnestub, ma ütleks, et pool rehkendust on tehtud.

Keskerakond kahtlematult läheb nendele valimistele märksa nõrgemas positsioonis kui kunagi varem sel aastatuhandel. Aga selleks, et tõepoolest Tallinnas tekiks tubli ja töökas koalitsioonivalitsus, peab veel olema ka teine tingimus täidetud. Nii eesti, aga eriti just vene emakeelega tallinlastel peab olema selline tunnetus ja usaldus, et on olemas usutavad alternatiivid. See on olnud opositsioonijõudude nõrkus viimastel aastakümnetel. Ja mulle tundub, et siin on veel nii meil kui ka teistel opositsioonierakondadel vaja teha tööd.

Aga ma arvan, et see koalitsioon Tallinnas Reformierakonnaga vene valijate sihtrühmas ei ole väga populaarne mõte. On mõnevõrra segadust selles osas, mis saab vene koolidest. See on selline asi, mida tuleks ka täpsustada, mis siis ikkagi on valitsuse kavatsused seoses vene koolidega.

Kolmapäeval tekitas küsimusi Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Rainer Vakra teade, et ta lahkub linnavolikogust, erakonnast ja asub juhtima linnale kuuluvat ettevõtet Tallinna Soojus. Vakra on olnud aastaid suur häältemagnet Nõmmel. Kas nüüd lähevad need potentsiaalsed tuhanded hääled kaotsi?

Ma ei usu, et need hääled jäävad nüüd sajaprotsendiliselt tulemata. Kindlasti Nõmme elanikest on olnud neid, kes on toetanud justnimelt Rainer Vakrat kui selles kogukonnas nähtavat ja selle kogukonna eest pikki aastaid seisnud isikut ja seda tööd on ta tõesti teinud väga hästi. Aga samal ajal mina küll tunnetan, et meil on nii Nõmmel kui ka teistes linnaosades inimesi, kes justnimelt soovivad toetada Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Nii et kui me tuleme välja tugeva nimekirjaga ja tugeva programmiga, siis ma ei näe seda nii mustades toonides.

Kas selle taga võib olla Keskerakonna soov poliitiline oponent vaigistada?

Mis puudutab seda konkreetset Rainer Vakra tööle asumist Tallinna Soojuse juhina, siis inimesel on võimalus vabalt valida oma tegevusala. Keegi ei pea igavesti olema poliitikas ja on täiesti arusaadav, et soovitakse ka tegutseda teistes valdkondades.

Mis puudutab seda otsust ennast, siis teie viitate Keskerakonnale, Keskerakonna esindajad aga ütlevad, et ei, see on ju linna äriühing, et ega nüüd linna äriühingute juhtide kohti ometi ei otsustata kusagil erakonna tagatoas. Nii et mine võta kinni, et kuna mina Keskerakonna juhtorganitesse ei kuulu ja ma ei tea, kuidas need otsused seal on langetatud. Igal juhul ma arvan, et tulevikus peaksid linna äriühingute nõukogud koosnema inimestest, keda on nimetanud selline samasugune sõltumatu nimetamiskomitee, nagu on riigis.

See, et need nõukogude kohad seal kuuluvad üldjuhul täna ühele erakonnale või on see üks erakond seal enamuses ja kõiki neid nõukogusid paistab juhtivat Kalle Klandorf - ma arvan, see ei ole õige. Ma arvan, et õige oleks teha Tallinnas, nii nagu on tehtud riigi tasandil, ehk depolitiseerida see nõukogude liikmete nimetamine ja siis võib-olla ka ei oleks neid küsimusi, et kas ühe või teise linna äriühingu nõukogu on lähtunud ikka selle ettevõtte parematest huvidest või tõepoolest, nagu teie siin pakkusite, on see otsus tehtud Keskerakonna poolt. Iseenesest kui selgub, et Keskerakond jagab oma parteikontoris, kas siis linna või riigi äriühingute juhtide kohti, siis see on korruptsioonikuritegu, see on väga tõsine süüdistus Keskerakonna aadressil. Siis tuleks kindlasti selle küsimusega tegeleda hoopiski õiguskaitseorganitel.

Aga kas Rainer Vakra võimetega mehe jaoks ei ole nelja-viie töötajaga Tallinna Soojuse juhtimine pisut sinekuurne töökoht?

Ma ei oska sellele sellele küsimusele vastata. Seda peab ta kindlasti ise selgitama. Milline tema visioon on, kuidas ta kavatseb seda positsiooni sisustada. Ma olen aru saanud jah, et tegemist ei ole tingimata väga suure töötajaskonnaga ettevõttega, aga samas see kommunaalteenuste maailm, see on tõsine maailm, see on keerukas maailm. Need asjad ei ole nii lihtsad. Samamoodi see valikuprotsess, see ju peab olema väga läbipaistev ja ma olen kindel, et siin Tallinna linna esindajad annavad väga ammendavaid vastuseid.