Tallinlased teavad linnajuhtidest enim Kõlvartit ja kõige vähem Šillist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mihhail Kõlvart ja Grete Šillis. Autor/allikas: (Foto: ERR)

Tallinlased teavad väga hästi, kes on Mihhail Kõlvart ning enam kui pooled teavad ka, kes on Kalle Klandorf ja Vadim Belobrovtsev. Kõige vähem teavad pealinlased linnajuhtidest Nõmme linnaosa vanemat Grete Šillist, kuid kiita pole olulistest linnajuhtidest ka volikogu esimehe Tiit Teriku tuntus.

Tallinna linnakantselei tellis Faktum&Arikolt detsembis 800 vastajaga tallinlaste rahuloluküsitluse, kus vastajatele loeti ette Tallinna linnajuhtide nimed, kelle kohta sai vastaja öelda, kas ta on konkreetse isiku tegevusest midagi kuulnud või mitte.

Ettearvatult oli nimekirja tipus linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond), keda teadis 90 protsenti vastanutest.

Teisel-kolmandal kohal olid abilinnapead Kalle Klandorf ja Vadim Belobrovtsev, keda teadsid vastavalt 54 ja 52 protsenti vastanutest.

Ülejäänud linnajuhtide tuntus jäi alla 50 protsendi.

Aivar Riisalu teadis 47 protsenti, Andrei Novikovi 42, Vladimir Sveti 39, Lauri Laatsi 37 protsenti linlastest. Paranenud on sellest grupist aastases võrdluses siiski ainult Sveti tuntus.

Linnavolikogu aseesimeest Mart Luike (Isamaa) teadis 30, Helve Särgavat 27, Eha Võrku 26 ja Betina Beškinat 22 protsenti.

Vähetuntud linnajuhid

Vähem teati linnajuhtidest Peeter Järvelaidi (18 protsenti), Tiit Terikut (16 protsenti), Jaanus Riibet (13 protsenti), Tõnis Liinatit (10 protsenti), küsitluse ajal veel Haabersti linnaosavanemana töötanud Andre Hanimägi (samuti 10 protsenti). Sellest grupist on paranenud enim Järvelaidi tuntus.

Kõige vähem olid tallinlased kuulnud Nõmme linnaosavanema Grete Šillise olemasolust - teda teadis vaid kaheksa protsenti küsitlusele vastanutest. Eelseisvaid kohalikke valimisi silmas pidades on Šillisele kindlasti hea uudis, et kauaaegne Nõmme häältemagnet Rainer Vakra enam ei kandideeri.

Rahulolu vaadeldud linnajuhtide tööga on enamikel juhtudel veidi kõrgem kui 2019. aastal.

Erakondlikud eelistused

Küsitlusega uuriti ka, millised on tallinlaste erakondlikud eelistused võrreldes kahe eelmise aasta uuringuga. Peamine järeldus oli, et Keskerakonna positsioon on endiselt tugevaim, kuid eelmiste aastatega võrreldes nõrgeneva trendiga.

Keskerakonnale lubas detsembris anda oma hääle 28 protsenti tallinlastest. Teisel kohal oli Reformierakond 12 protsendiga.

Selle küsitluse puhul tuleb arvestada, et protsentidena on näidatud kõik vastajad - teised uuringufirmad võtavad tulemuste esitlemisel maha "ei oska" öelda vastajad, et muuta tulemused võrreldavaks valimiste tegeliku olukorraga.

Samal ajal on kasvanud nende valijate hulk, kel puudus poliitiline eelistus (30 protsenti) või kes kaaluks valimistest osavõtust loobumist (kaheksa protsenti) või kes hääletaks üksikkandidaadi poolt (viis protsenti). Ehk küsitlusele vastanutest ei andnud oma toetust mitte ühelegi erakonnale 43 protsenti.

Tallinna linnajuhtide tuntus. Autor/allikas: (Foto: ERR)

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: