Eesti vaatab AstraZeneca vaktsiini vanuse ülempiiri märtsis üle
Eesti võib märtsis otsustada tõsta AstraZeneca koroonavaktsiini vanusepiiri, kui selguvad vaktsiinitootja uute uuringute tulemused, kuhu on kaasatud ka üle 70-aastased inimesed. Seni soovitab Eesti üle 70-aastaseid inimesi AstraZeneca preparaadiga mitte vaktsineerida, sest andmeid vaktsiini mõjust vanematele inimestele on veel liiga vähe.
Eesti immunoprofülaktika komisjon andis sel nädalal soovituse mitte vaktsineerida üle 70-aastaseid inimesi AstraZeneca vaktsiiniga, mis saabub Eestisse sel pühapäeval. Põhjuseks asjaolu, et vaktsiini mõju vanemaealistele pole piisavalt uuritud.
"AstraZeneca puhul on antud vaktsiini soovituslik vanuse ülempiir, mis arutelu järgselt sai paika 70 eluaastat. See ei tähenda, et seda ei tohi kasutada üle 70-aastastel. Inglismaal on AstraZenecaga vaktsineeritud juba mitu nädalat ka väga eakaid inimesi. Vanusepiiri oleme paika pannud seetõttu, et AstraZeneca esimestes uuringutes olid kaasatud vaid alla 55-aastased inimesed, seetõttu on rohkem andmeid alla 55-aastaste inimeste immuunvastuse kohta," selgitas Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse Kuku raadio saates "Nädala tegija".
Jesse ütles, et vaktsiinitootjal on käimas täiendavad mahukad uuringud, kuhu on kaasatud ka vanemaealised inimesed. Kui uuringutest selgub, et vaktsiin on tõhus ka üle 70-aastastel inimestel, võib Eesti komisjon oma senised soovitused ümber vaadata. Uuringutulemused selguvad märtsi alguseks.
"Võimalik, et märtsis teeme uusi otsuseid ja soovitusi, aga praegu läks vanusepiir 70-le, sest üle selle on lihtsalt liiga vähe andmeid," ütles Jesse.
Ta tõi esile, et vanemaealiste jaoks on alternatiivsed vaktsiinid Pfizer/BioNTechi ja Moderna näol olemas, mis on vanemaealistele ka hästi talutav, st kõrvalnähte esineb neil vähem.
"Oleks me olukorras, kus on ainult AstraZeneca vaktsiin, oleksime võib-olla teinud teistsuguseid soovitusi, aga praegu on alternatiivid õnneks olemas," ütles Jesse.
Tootja on andnud AstraZeneca vaktsiinile soovituse jätta kahe doosi vahele 4-12 nädalat. Eesti on valinud kuldse kesktee ehk kaheksa nädalat. Uuringud peaksid andma vastuse ka küsimusele, kas vanemaealiste puhul peaks see vahe olema suurem või väiksem ning kui kõrge on vaktsiini efektiivsus nende puhul.
Kuna vaktsiini saabub vähem kui soovitud, on perearstikeskused jagatud nelja gruppi vastavalt maakondadele. Vaktsineerimise esimesse gruppi said kõrgema nakatumisega maakondades asuvad perearstikeskused.
"Ka neid perearstikeskustel, kes parasjagu saavad omale vaktsiini tellida, on maksimumlimiidid nimistu kohta peal. Sedasi saame lainetena kogu Eesti lõpuks ära katta. On ka perearstikeskusi, kes oleks valmis rohkemaks, kes on öelnud, et neile võib vaktsiini juurde anda, kui teistel peaks seda üle jääma," ütles Jesse.
Jesse sõnul on kõrvaltoimed olnud kerged, kuid võrreldes tavapäraste vaktsiinidega esineb rohkem just ärevust vaktsineerimise suhtes.
"Sest tegu on uue vaktsiiniga ja kogu epideemia on tekitanud ärevust juurde. Enam kui tavapäraste vaktsineerimistega on olnud psühhogeenseid stressreaktsioone. Loodame, et kui see suur avalik tähelepanu hakkab vaibuma, on inimestel ka kergem vaktsineerima minna," ütles Jesse.
Ta ütles, et suurem osa tervishoiutöötajatest on nüüdseks vaktsineeritud. Järgmise nädala lõpuks peaksid vaktsineeritud saama kõik tervishoiutöötajad, kes seda soovinud on. Arstidest on praeguseks vaktsineeritud umbes 80 protsenti, õdesid vähem ja hoodajaid veel vähem. Täpsed vaktsineerimisprotsendid tervishoiuametite kaupa avaldatakse hiljem, lubas Jesse.
"Haiglate nõukogu liikmed on haigla igapäevatööga kaudsemalt seotud kui haigla otsesed töötajad. Haiglad kasutavad toitlustuses, koristamises jm sisseostetud ettevõtteid, kelle töötajad käivad teenust osutamas. Nemad on vaktsineerimisplaaniga kooskõlas olevad inimesed," selgitas Jesse pahameelt tekitanud olukordi, kus vaktsiini on saanud eelisjärjekorras meditsiinifuntsionärid.
Selleks, et reede õhtul, kui viaal on juba mitu tundi lahti olnud, ei peaks viimaseid doose maha kandma, on perearstidel aga lubatud vaktsineerima kutsuda ka tööealist elanikkonda, kui riskirühmadest kedagi kohe kutsuda pole. See aga tuleb korrektselt dokumenteerida.
Tööealise elanikkonnani peaks aga vaktsineerimine jõudma aprillis-mais, avaldas Jesse lootust. Reisimist see kõikjal aga kergemaks ei tee, sest kõik riigid ei taha vaktsineeritutele eelisseisu anda. Oma vaktsineerituse tõestamiseks piisab kollase vaktsineerimispassi ettenäitamisest, see on rahvusvaheliselt tunnustatud, kinnitas Jesse.
Kauaks vaktsineerimisel mõju on, pole veel teada, ent uuringud käivad paralleelselt edasi ja suve alguseks on ka selle kohta andmeid juba rohkem.
Toimetaja: Merilin Pärli