Ursula von der Leyen ja Kadri Simson: üheskoos viiruse vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kadri Simson ja Ursula von der Leyen Autor/allikas: Euroopa Komisjon/ERR

Meie soov on teha tihedat koostööd teadlaste ja ettevõtjatega, et olla valmis kiiresti välja töötama, turule lubama ja tootma vaktsiine, mis suudavad toime tulla uute viirusetüvedega. Eelkõige tahame aga suurendada Euroopa tootmisvõimsust, sest vaktsiinide tähtsus aja jooksul suureneb, kirjutavad Ursula von der Leyen ja Kadri Simson.

Möödunud aasta märtsis kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koroonaviiruse puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. Vähem kui aasta hiljem on Euroopa Liit heaks kiitnud kolm viirusevastast vaktsiini ning oodata on lisa.

Tavaliselt kulub vaktsiini väljatöötamiseks umbes kümme aastat. Seekord kulus vaid kümme kuud. Esimene COVID-19 vastane vaktsiin loodi Euroopas ja seda toodetakse EL-is.

Eelostulepingute alusel tegime vaktsiinitootjatele ettemakseid mitte ainult selleks, et suurendada tootmisvõimsust, vaid ka selleks, et meile vajalikud vaktsiinidoosid valmis toota. Nii et tarned saaksid alata kohe, kui vaktsiinile on antud müügiluba.

Oleme ette maksnud 2,9 miljardit eurot, rääkimata nendest miljarditest, mida Euroopa investeerib igal aastal teadusuuringutesse, mis omakorda võimaldab sellistel edulugudel sündida.

Eelostulepingutega kindlustas EL 2,3 miljardit vaktsiinidoosi oma inimestele ja naaberriikidele. Oli õige otsus püsida ühtsena viirusevastases võitluses ning töötada koos vastu viirusele, mis ei tunne riigipiire.

Algusest peale soovisime, et kõigil liikmesriikidel, olenemata nende suurusest, oleks õiglane juurdepääs vaktsiinidele. Kujutage ette, mis oleks võinud juhtuda, kui vaktsiine oleks saanud ainult üks või kaks liikmesriiki. Selleks oli väga reaalne võimalus ilma kollektiivseid läbirääkimisi pidamata. Mida oleks see tähendanud ühtsele turule ja Euroopa ühtsusele?

Seepärast töötaski komisjon koos kõigi 27 liikmesriigi valitsustega. Eelmise aasta juunis moodustasime koos liikmesriikidega juhtkomitee, mis kohtub mitu korda kuus. Teavet vahetatakse pidevalt ja kõik otsused tehakse koos.

Enam kui saja ettevõtte seast, kes tol ajal vaktsiiniuuringutega tegeles, sõelusime välja kuus ettevõtet, kelle vaktsiin oli kõige paljutõotavam. Eelmisel suvel ei teadnud keegi, kes neist esimesena finišisse jõuab. Täna teame, et tegime õige valiku. Nüüd on meil kolm heakskiidetud vaktsiini ning kolm ettevõtet – BioNTech ja Pfizer, Moderna ning AstraZeneca – on alustanud vaktsiinitarneid. Ja see ei ole veel kõik.

Paljud Euroopa lähenemisviisi kritiseerijad räägivad otsuste tegemise aeglusest. Kuid kas oleksime saanud olla palju kiiremad? Kas üksik liikmesriik oleks olnud kiirem või kas varem sõlmitud leping oleks taganud suurte koguste varasema tarnimise?

Me arvame, et mitte. Uue vaktsiini tootmine on äärmiselt keeruline ja tundlik ülesanne. Kõik kolm seni edukat vaktsiinitootjat pidid oma tarneid esimeses etapis märkimisväärselt vähendama, sest tootmisprotsessis esines tõrkeid või nappis olulisi koostisosi.

Vaktsineerimine tähendab bioloogilise toimeaine süstimist tervele inimesele. Seega on ohutus ja tõhusus olnud alati kõige tähtsamad. Seetõttu ei tee me Euroopa Ravimiametiga loa andmise menetluses mingeid ajalisi järeleandmisi. See kolm kuni neli nädalat kestnud protsess oli investeering usaldusse.

See selgitab ka seda, miks me alustasime vaktsineerimisega veidi hiljem kui Ühendkuningriik ning miks vaktsineeritute arv on selline nagu ta on. Kuid vaktsineerimine on võtmas hoogu ning inimesed võivad olla kindlad, et vaktsiinide ohutus on tagatud.

EL-is alustasime vaktsineerimist detsembri lõpus. Viis nädalat hiljem on ettevõtted tarninud EL-i ligikaudu 20 miljonit vaktsiinidoosi. Eestis on vaktsineeritud juba ligikaudu 35 000 inimest.

Sellest küll ei piisa, kuid need kogused pole ka tähtsusetud. Veebruaris saavad ELi liikmesriigid lisaks ligikaudu 33 miljonit annust ja märtsis 55 miljonit annust. 2021. aasta teises kvartalis peaks EL konservatiivsete hinnangute kohaselt saama 300 miljonit lisadoosi.

Jälgime asjade kulgu tähelepanelikult. Mõistame, et mõnel ettevõttel võib tekkida probleeme masstootmisega, sest sellist tootmismahu kasvu ei ole kunagi varem ette tulnud. Hiljuti ütles ühe ettevõtte juht, et kui 2019. aastal tootis nende ettevõte 100 000 vaktsiinidoosi, siis sel aastal on neil kavas toota miljard doosi! See on erakordselt suur kasv.

Vajame ka läbipaistvust selles osas, kuhu vaktsiinid liiguvad. Eriti juhul, kui vaktsiinitootja ei täida Euroopa Liidule antud lubadusi. Seepärast kehtestasime ekspordi läbipaistvuse mehhanismi, mis annab ülevaate sellest, mida on eksporditud ja mida kavatsetakse eksportida.

Meil ei ole kavas piirata ettevõtjaid, kes täidavad lepinguid – äsja lubasime saata kaks vaktsiinisaadetist Kanadasse ja ühe Ühendkuningriiki. Kuid kui ettevõte teatab, et nad ei suuda täita EL-ile lubatud tellimusi, siis on meil täielik õigus teada, mida nad teistele saadavad.

Ka viirus ise on pidevas muutumises. Uued tüved teevad meid murelikuks ka siis, kui meile paistab, et praegused vaktsiinid töötavad ka nende vastu hästi. Kuid tahame olla valmis ka selleks, et viirus ei reageeri enam praegustele vaktsiinidele.

Seepärast kutsusime mõned päevad tagasi kokku vaktsiinitootjad ja teadlased. Leppisime kokku, et jälgime hoolega viiruse arengut ning jagame kogu infot ettevõtete ja Euroopa Ravimiametiga.

Meie soov on teha tihedat koostööd teadlaste ja ettevõtjatega, et olla valmis kiiresti välja töötama, turule lubama ja tootma vaktsiine, mis suudavad toime tulla uute viirusetüvedega. Eelkõige tahame aga suurendada Euroopa tootmisvõimsust, sest vaktsiinid on meie ühine hüve ja nende tähtsus aja jooksul suureneb.

Meie vastutus ei lõpe Euroopa piiril. See ei lõpe ka siis, kui enamik Euroopa täiskasvanuid on vaktsineeritud. Seepärast kutsusime algusest peale üles pandeemiale üleilmselt vastu seisma. Komisjon korraldas kaks rahastajate kohtumist, mille tulemusena koguti 16 miljardit eurot.

Samuti aitasime luua COVAX-i rahastut, et rikkamad riigid aitaksid vaktsiinidega varustada väiksemaid ja vaesemaid. Koos liikmesriikidega oleme 870 miljoni euroga üks suurimaid COVAX-i rahastajaid.

Pandeemia on Euroopa ja maailma jaoks tõeline katsumus. Oleme selles võitluses koos ja peame jääma ühtseks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: