AirBaltic: kaotame praegu 3,5 miljonit eurot nädalas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Gauss tutvustamas Air Balticu uut strateegiat. Autor/allikas: Air Baltic

Kevadel Euroopa Liidu nõusolekul toetust saanud AirBaltic on suuremad raskused selle najal üle elanud, kuid kuni Euroopa ei ole veel piisavas koguses vaktsineeritud, jätkub rahakaotus kiirusel 3,5 miljonit eurot nädalas, ütles ettevõtte tegevjuht Martin Gauss ERR-ile.

AirBalticu omanik Läti riik suurendas möödunud kevadel omakapitali määra 250 miljoni euro võrra pärast seda, kui Euroopa Liit kiitis heaks koroona abimeetmed. Ent see abi on olnud AirBalticu jaoks vältimatu.

"Selle raha abil ei saanud me üksnes 62 päeva maas seista, vaid saame hakkama ka praegu ja sel aastal," kommenteeris Martin Gauss, viitega kevadisele olukorrale, kui lennud olid kaheks kuuks täielikult peatatud.

"Me kaotame praegu umbes 3,5 miljonit eurot nädalas. Põhjus on selles, et me siiani ei saa tagasi teenida oma püsikulusid. Oma lennuplaanist saame kinni pidada vaid juhul, kui vähemalt osaliseltki neid püsikulusid katta suudame. Praeguseks on see kestnud juba mõnda aega. Isegi kui me üldse ei lendaks, oleksid meil püsikulud ikka, ja see määrabki ära AirBalticu ülalpidamise kulukuse," ütles Gauss. "Aga teistega võrreldes on meie rahaline seis hea, mille eest saame tänada oma omanikku, kes tõstis meie omakapitali määra ning Euroopa Liitu, kes selle heaks kiitis."

Gauss rõhutab, et koroonaabi ei ole tavaline riigiabi ning see tuleb ühel heal päeval tagasi maksta. Selleks plaanib ettevõte korraldada viie kuni seitsme aasta perspektiivis IPO.

Ta tõi esile, et ka Eestile on Euroopast saadud abisüstist kasu.

"Me saame teenindada kõiki kolme Balti riiki ja me oleme turuliidrid kõigis kolmes Balti riigis. Kui me ei teenindaks Eestit, oleks teil 30 protsenti vähem lennuliiklust ning teie posti- ja kaubavedu oleks tõsiselt häiritud. Aga Eesti ega Leedu riigilt AirBaltic toetust pole saanud," tõi Gauss esile.

AirBaltic vedas möödunud aastal koroonale vaatamata Eestisse 225 000 reisijat.

Gaussi sõnul on nende rahaline olukord hetkel vaatamata jätkuvale kriisile hea. Selleks aastaks on ettevõttel lahti kirjutatud viis stsenaariumit. Kauaks Euroopa koroonaabimiljonitest jätkub, sõltub sellest, milline neist stsenaariumitest rakendub. Eeskätt on need seotud vaktsineerimise tempoga.

"Kui te suudate mulle öelda, millal saavutab vaktsineerimine Euroopas teatud taseme, saan ma teile täpselt öelda, millal me raha juurde vajame. Kuna see pole võimalik, oleme lubanud teatud intervallide tagant teha ülevaateid oma olukorrast. Järgmine ülevaade on plaanitud märtsi lõppu. Selleks ajaks on meil ettekujutus, milliseks kujuneb järgneva kolme kuu olukord," ütles Gauss.

Halvima stsenaariumi järgi jätkub praegune olukord 2022. aastani, ülejäänud näevad ette lennuliikluse järk-järgulise taastumise mingitel aegadel.

"Vaktsineerimine on ainus asi, mis loeb, sest selle alusel võimaldavad Euroopa riigid oma elanikel jälle reisida," ütles Gauss. "Praegu soovitab enamik Euroopa riike reisida üksnes äärmisel vajadusel, mistõttu püsivad reisijatenumbrid madalad."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: