Kaja Kallas: viiruse kontrolli alla saamine on meie kõigi ülesanne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine, haigestumise intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suurenevad stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu, aga pikemas plaanis on põhjust olla lootusrikkam kui varem, ütles Kaja Kallas riigikogus peetud kõnes.

Uus valitsus on ametis olnud neli nädalat ning meie valitsuse peamine prioriteet on koroonapandeemia kriisiga toimetulek. Oleme pidanud viirusega elama pea aasta. See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ning ühiskonna toimimise vahel. Need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi.

Ma soovin, et suudaksime koroonakriisiga tegelemisel jääda väärikaks. Ärme tee COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu. Me ei vaja kähmlust selle pärast, kuidas koroonakriisist maksimaalset poliitilist kasu lõigata.

Kindlasti ei ilmutanud läinud kevadel, pandeemia esimese laine ajal, riigikogu opositsioon lähedastki riiakust võrreldes sellega, millega astuvad üles nüüdsed valitsuse kriitikud. Ehk suuresti need samad inimesed, kes veel kuu aega tagasi olid ise valitsuses.

Neile, kes süüdistavad uut valitsust piirangute leevendamises, olgu meelde tuletatud, et piirangute leevendamise otsuse langetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus 15. jaanuaril. Millal astus ametisse praegune valitsus? 26. jaanuaril.

Mida siis uus valitsus kohe tegi? Vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustasime 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. Usun seniajani, et ühtlustamine, mis tähendas enamikule Eesti maakondadest hoopis karmimaid piiranguid – usun, et see ühtlustamine oli põhjendatud.

Usun sedagi, et väikeses ja tihedalt läbi käivas Eestis ei olnud eristamine, mida detsembrikuus tehti, piisavalt põhjendatud. Tõenäoselt andis see täiendava impulsi viiruse levimiseks varem vähem nakatunud piirkondadesse.

Väga suureks mureks on viiruse kõrge levik

Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine, haigestumise intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu.

Samas on pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitamise vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega kooselamist nii, et Eesti püsib avatud.

Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsaimad on haiglavõrgu võimekus. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on Eesti haiglate hetkevõimekus koroonapatsientide ravimiseks 755 voodikohta, millest intensiivravi võimekus on 67 voodikohta. Haiglaravi on kokku vajanud 7,4 protsenti inimesi haigete üldarvust. Hetkel on haiglas 525 inimest ning nendest juhitaval hingamisel 26 patsienti.

Numbrid on kõrged, aga kui nendest leida midagi positiivset, siis seda, et meie meditsiinisüsteem on suutnud ravida inimesi nii, et juhitaval hingamisel olevate patsientide arv ning koroonahaigete suremus on Eestis olnud madal, isegi madalam kui Soomes.

Me eraldasime valitsuse reservist 621 000 eurot Remdesiviri ostuks, mis tunduvalt leevendavat haiguse rasket kulgu. Eestis on surmaga lõppenud 540 haigusjuhtu ehk 0,9 protsenti COVID-19 juhtudest, Soomes on sama näitaja 1,35 protsenti ning Euroopa liidu keskmine on 2,44 protsenti. Sellest saab järeldada, et testimissüsteem on Eestis hea. Me leiame kiiresti haiged ülesse ning haigete ravi on tulemuslik. Selle eest suur tänu meie arstidele ja meditsiinipersonalile.

Väga suureks mureks on viiruse kõrge levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testidest on kõikunud päeviti vahemikus seitse protsenti kuni 15 protsenti.

Kokku on kinnitatud 895 345 laboratoorset testi, millest 58 445 ehk 6,5 protsenti on positiivsed vastused. 22. veebruaril tuvastati 829 positiivset testi, mis on 14,34 protsenti testidest.

Kus inimesed nakatuvad? Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul toimub nakatumine peamiselt pereringis - 32 protsendil juhtudest, tööl 14 protsendil juhtudest, aga murettekitav on, et 33 protsendil juhtudest ei ole teada, kuidas nakatuti. See näitab, et Eestis on viiruse epideemiline levik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites jne.

Kõrgele nakatumisele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga. Elanike ohutaju on alates jaanuari algusest stabiilselt langenud, veebruari alguses hindab olukorda kriitiliseks 52 protsenti elanikest (detsembris 75 protsenti) ja 31 protsendi hinnangul on terav kriis möödas. Jätkuvalt on olemas ligi 11 protsendi suurune riskirühm, kes on arvamusel, et olukord ei olegi kriitiline olnud ja sellele on üle reageeritud.

Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjamiseks on need, mis tulenevad inimeste käitumisest ja hoolsusest ehk endast ning teistest hoolimisest. Ainult ise enda ja teiste suhtes vastutustundlikult käitudes saame hoida nakatumise madala ning Eesti elu võimalikult avatud.

Tegime sellise pingutuse eelmisel kevadel - hoidsime distantsi, töötasime distantsilt, piirasime oma kontakte ning püsisime haigena kodus. Need olid meie edutegurid, miks olime eesrinnas oma madalate nakatumisnäitajate poolest ning suutsime vältida meditsiinisüsteemi tõrkeid.

Vaatamata meditsiinitöötajate ennastsalgavale tööle tuleb meditsiinisüsteemi kaitsta ülekoormuse eest ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks.

Valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid, minemata seda teed, mille on valinud naaberriigid. Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem.

Oleme lähenenud probleemipõhiselt. Sekkunud seal, kus on kolded ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg – püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel.

Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui ka inimestele. Sest lisaks nähtavatele ohvritele on meie hulgas ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8 protsendini, Ida-Virumaal isegi 14,6 protsendini.

Kui suured on lüngad laste hariduses, seda me veel ei tea ja just seetõttu on põhikoolide eksamid sel aastal kohustuslikud, kuid seotud lahti kooli lõpetamisest. Vaimse tervise probleeme on raskem mõõta, kuid kriisiväsimust tunneme me kõik. Sellepärast oleme piirangud teinud vastavalt ekspertide ja teadlaste arvamusele.

Iganädalased arutelud teadusnõukoja ja terviseametiga annavad parima võimaliku ning tasakaalustatud pildi nii viiruse levikust Eestis, selle põhjustest ning sellest, mida peaksime järgmiste sammudena tegema. Jätkame seda pingutust, et suudaksime teadus- ja teadmuspõhiselt teha otsuseid, hinnata nende mõjusid ning hoida meie riik avatuna ja viirusesse nakatumine Eestis stabiilsena.

Kindlasti oleks saanud vaktsineerimise planeerimist varem alustada

Ja nüüd vaktsineerimisest, mis on ohutaju langusest isegi suurem murekoht. Ma pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem kui tahaks.

Üks asi, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ettevalmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem.

Nagu te teate, on Euroopa Liidus üldine vaktsiinide defitsiit. Lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Sotsiaalministeeriumi sõnul on Eesti Euroopa Liidu ühishangete raames saanud seni kolmelt tootjalt kokku 121 470 doosi koroonavaktsiini, millest on esmaspäeva hommiku seisuga ära kasutatud 88 790 doosi.

Eesliini vaktsineerimine toimub haiglate vaktsineerimiskabinettides ja tervishoiuteenuseosutajate juures. Riskirühma vaktsineeritakse perearstikeskustes. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.

22. veebruari seisuga on vaktsineeritud 62 415 inimest, ehk rohkem inimesi kui selle seisuga on saanud koroonaviiruse diagnoosi. Kahe doosiga on vaktsineeritud 26 375 inimest. Vanuses 50-59 aastat on vaktsineerimise hõlmatus 12,1 protsenti, siis vanuses 80-89 aastat on hõlmatud 20 protsenti ning vanemad kui 90 aastat on hõlmatus 19 protsenti.

Olen andnud tervise- ja tööministrile suunise, et peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetuse, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322. Praeguseks on rohkem inimesi saanud vaktsiinisüsti, kui neid, kes on kokku viirusega nakatunud.

Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub teid vaktsineerima, siis kasutage võimalust. Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb!

Lõpetuseks tahan uuesti rõhutada, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Panen kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega ja püsige kodus. Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris, sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi.

Sel nädalal on Eesti Vabariigi aastapäev. Viiruse leviku takistamiseks on ära jäetud tavapärased suured rahvakogunemised ja tungivalt soovitan inimestel sel aastal tähistada vabariigi aastapäeva vabas looduses ja pereringis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: