Epideemia piiramine meenutab kohati tuulelohe lennutamist või purjetamist. Ühel juhul tuleb püüda tuult ja jälgida maapinda või vett, teisel juhul tabada viiruse leviku südamikke ja tunnetada meeleolu ühiskonnas. Mõni liigutus on tõhusam kui teine, mõni samm töötab ühes kohas või ühel ajahetkel ja teises mitte, mõnikord tulevad tulemused kiiremini, mõnel juhul tuleb neid kaua oodata, mõnikord jääb toime nähtamatuks, mõnel juhul näib oma rolli mängivat ka lihtsalt õnn või ebaõnn või kokkusattumused.

Eri riikidel on erinevad eesmärgid ehk viiruse leviku tase, mida veel talutavaks peetakse. Samas tundub siiski, et mõned riigid on viiruse ohjeldamise kunsti teistest paremini kätte saanud kas nutikuse, hoolivuse või järjepideva sitkusega.

Riikide koroonapiirangute kohta kogub võrdlevalt infot Oxfordi Ülikool. Nende kaardil on Eesti Euroopa kaardil paistnud silma ühe heledaima laiguna ehk leebeimate piirangutega riigina. Vaadates piirangute muutumist ajas, siis viiruse esimese laine ajal panid pea kõik riigid meie regioonis end kiiresti üsna ühtmoodi lukku, ainsa erandina valis vaba lähenemise Rootsi.

Teine laine on olnud pikem ja võimsam, samas püüavad kõik riigid sellega omal moel hakkama saada. Kõik meie piirkonna riigid paistavad globaalses võrdluses silma algse püüdega ühiskonda maksimaalselt avatuna hoida. Mida ajas edasi ja mida rohkem haigestunuid, seda karmimaks on muutunud piirangud, eriti paistavad sügisese karmi reaktsiooni poolest silma Leedu ja Läti. 

Allpool riikide koroonapiiranguid võrreldes oleme keskendunud konkreetsetele riiklikele sekkumistele kindlates tegevusvaldkondades. Lisaks sellele on kõikides riikides valitsused kutsunud pidevalt üles üldiselt kontaktidest hoiduma, piiranud mingil määral ürituste korraldamist ja rahvakogunemisi, nõudnud inimeste hajutamist, soovitanud kodus töötamist ja palju muud sellist.

Graafikana esitatud info pärineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), Oxfordi ülikooli lehtedelt ja ajakirjandusest.

Riiklikud piirangud on detailides väga erinevad ja neid on pidevalt muudetud, nii on nende ajas võrdlemine üsna keerukas ülesanne ja võib detailides olla ebatäpne, üldist pilti järgnev võrdlus siiski pakub.

Eesti koroonapiirangute üks peaarhitekt viroloog Irja Lutsar räägib laveerimisest, millega me oleme seni tema hinnangul üsna hästi hakkama saanud.

"Alati saab paremini, eks ma mõtlen ju kogu aeg, et mis ja kuidas, see ongi selline balansseerimine. Ühtepidi on väga kerge terve ühiskond väga lukku panna ja keegi ei lähe kodust kaugemale kui 500 meetrit ja sealt üldse välja ei tule ja lahti on ainult mõni toidupood ja apteek, kõik muu on kinni, aga kas see on paremini talutav? Me peame natukene mõtlema ikka kogu ühiskonna peale ja seal ongi see dilemma. Siin väga häid valikuid ei ole. Meie tegime niisuguse valiku, pooled inimesed on ilmselt rahul ja pooled ei ole rahul, see on ka täitsa selge," ütleb Lutsar.

Eesti reageeris pandeemiale märtsis eriolukorra väljakuulutamise ja seni kõige karmimaks jäänud piirangutega. Tipp-perioodi märtsi lõpust mai keskpaigani jäid riigi välispiiri sulgemine ja liikumispiirangud saartele, uksed pidid kinni panema koolid, kultuuri-, spordi- ja meelelahutusasutused ning kaubanduskeskused. Viiruse levikuga maadelnud Saaremaal kehtis vahepeal suisa kohustus koju jääda.

Siiski jäid Eesti piirangud isegi siis paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes leebeteks. Epideemia algusest pärinevad vaated tühjadelt linnatänavatelt iseloomustasid rohkem inimeste hirmu ja ettevaatlikkust kui otsest sundi koju jääda.

Viiendal nädalal pärast eriolukorra ja piirangute kehtestamist pöördus nakatumiskõver allapoole. Piirangute leevenemisele järgnes väike tõus, kuid üldiselt tuli suvi, väiksed nakatumise arvud ning suhteline vabadus.

Viiruse teise lainega on Eesti püüdnud hakkama saada juba oluliselt enam ühiskonda avatuks jättes. Piiranguid asus valitsus kehtestama suuremate nakatumise arvude juures ja esimeseks olulisemaks uueks reegliks kujunes novembris maskikandmise kohustus avalikes siseruumides.

Seejärel üritas valitsus haigestumisele piiri panna toitlustus- ja meelelahutusasutuste sulgemisega kell 10 õhtul ning astus järgmise sammu Ida-Virumaa ja Harjumaa kultuuri-, spordi-, meelelahutus- ja toitlustusasutuste täieliku kinnipanekuga ja kooliõpilaste distantsõppele saatmisega. Jaanuaris läksid lapsed taas kooli ja Ida-Virumaa ning Harjumaa erikord lõpetati.

Kõikide nende meetmetega jäi nakatumine kokkuvõttes aastavahetusest alates üsna stabiilsele tasemele, viimastel päevadel ja nädalatel on see aga tõusma hakanud. On see siis koolide taasavamise ja piirangute leevendamise või hoopis inimeste ohutaju vähenemise või koroonaväsimuse hind. Viirust ei piira lõpuks riiklikud korraldused, vaid see, kuidas inimesed tegelikult käituvad.

Klõpsa riikide võrdlemiseks ja slaidide vahetamiseks graafiku all olevatele nooltele.

"Ma eile vaatasin telerist, et mees ütles, et ta ei tea, mis piirangud on," ütleb Irja Lutsar ja raputab ka endale tuhka pähe puuduliku kommunikatsiooni pärast.

"Me näitame televiisoris igal õhtul, et nii palju on uusi juhtumeid, nii palju surnud, nii palju haiglas, aga sellele juurde ei tule see, et püsime kodus, kanname maski, hoiame distantsi, ärme sõpru külla kutsu, kogu see retoorika jääb ütlemata ja inimesed mulle ka ütlevad, et miks ma siia restorani ei lähe, kui see lahti on. Muidugi, võid ju minna, aga ma olen mitmele telekanalile ka öelnud, et mul on väga imelik vaadata, et inimesed panevad sotsiaalmeediasse oma pidude pilte, ma mõtlesin, et praegu üldse pidusid ei toimu, aga tegelikult inimesed ei tunnetagi, et meil on eriline olukord. Inimkäitumisega on raskem toime tulla kui kopsupõletiku ravimisega," ütleb Lutsar. Ehk peaks rohkem üle kordama, meelde tuletama ja ka rohkem kontrollima ning trahvima.

"Läti on minu jaoks üsna arusaamatu," ütleb Lutsar.

"Minu meelest on nad olnud ranged märtsikuust saadik. Sellel ajal, kui meie siin suvel elasime suhteliselt ilusat elu, siis olid Lätis ikka kõik kohad kinni. Neil oli vahepeal juba komandanditund ja ikkagi, võib-olla on need näitajad nüüd natukene madalamad kui meil, aga mitte nii väga oluliselt," ütleb Lutsar.

Läti käitumismuster kevadel viiruse esimese laine ajal sarnanes Eesti omale. Viiruse teisele lainele reageeris Läti aegsasti ulatuslike piirangutega. Maskikohustus kehtestati Lätis juba kevadel ühistranspordis, oktoobris muutus mask kohustuslikuks kõigis avalikes siseruumides. Novembri alguses pandi elu juba suuresti pausile, suuremate klasside kooliõpilased saadeti koduõppele, kultuuri-, meelelahutus- ja spordiasutused pandi kinni, samuti restoranid ja hakati piirama ka mittehädavajalike kaupade kaupluste lahtiolekut. Seda kõike tehti siis, kui uute haigusjuhtumite arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul oli 231. Võrdluseks, sama kaugele jõudis novembris ka Eesti, kes nii karmide piiranguteni ei ole jõudnud praegugi, mil see näitaja on juba pea kolm korda nii suur.

Vaatamata karmi korra sisseseadmisele jätkas nakatumine tõusu kaheksa pikka nädalat, murdepunkt tuli alles üheksandal nädalal ehk uue aasta alguses. Nüüd on Läti hakanud piiranguid veidi leevendama, näiteks on lõpetatud komandanditunniga, mis kehtis alates aastavahetusest kuni veebruari alguseni pühade ajal ja nädalavahetustel.

"Läti ekspertide arvates piirangud siiski töötavad - ilma nendeta olnuks olukord veelgi hullem. Tulemused tulevadki aeglaselt, leiavad lätlased," räägib rahvusringhäälingu Läti korrespondent Ragnar Kond. Piirangute leevendamisest kavatsevad lätlased rääkima hakata siiski alles siis kui 14 päeva haigestumised 100 000 inimese kohta jäävad alla 200 ja sinna on veel pikk maa minna.

"Aga ilmselgelt ootasid Lätis nii ettevõtjad kui ka poliitikud, et karmide piirangute mõju on kiirem. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus piiranguid leevendada ei saa, aga kuidagi tuleb eluga ka edasi minna. Ja sestap proovitakse teisi lahendusi," ütleb Kond. Nii püütakse poode siiski lisapiirangutega avada ja uuest nädalast pääsevad algklasside lapsed taas kooli.

Ühtlasi on Lätis levinud arvamus, et Eestis on piiranguid vähem seetõttu, et rahvas on sõna- ja seaduskuulekam kui Lätis.

Läti kogemus näitab Kondi sõnul aga seda, et kui kontrolli ja trahve pole, siis piiranguid ei järgita ka. Probleeme süvendavad kohati suured sotsiaalsed probleemid.

Küsin Irja Lutsarilt, ehk on lätlased lihtsalt sellest kõigest ära väsinud. "See ongi nende väga varaste piirangutega mõningane häda. See mees, kelle ma näiteks tõin, on minu meelest väga hea näide. Need piirangud kehtivad juba 14. detsembrist, neid on pikendatud, aga tavainimesele on see juba nagu tapeet, ta ei pane seda tähele."

Leedu koroonastatistika näitab samuti viiruse leviku järsku kiirenemist oktoobri lõpus ja novembri alguses, detsembris jõudis Leedu Euroopa musta edetabeli tippu.

Leedu valitsus püüdis alguses hakkama saada leebemate piirangutega, maskid muutusid kohustuslikuks igal pool ja restoranide ning kohvikute uksed jäid suletuks. Viirus aga taandumise märke ei näidanud, vaid vastupidi kogus hoogu. Uute haigusjuhtude hulk 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul jõudis 1376 juhtumini, mis on ligi kaks korda rohkem kui Eestis praegu.

Detsembri keskel kehtestas valitsus juba väga karmid meetmed, kinni pandi koolid ja poed, inimesed sunniti koduseinte vahele ja liikumispiirangutest kinnipidamist kontrollis politsei teetõketega. Pärast sellist sammu hakkas nakatumine langema, neli nädalat pärast kojujäämise käsku oli uusi nakatumisjuhtumeid ligi poole vähem, praegu, kaheksa nädalat hiljem on võrreldes tippajaga alles jäänud veerand toonasest nakatumise määrast ja Leedu on viiruse leviku poolest jõudnud tagasi Euroopa keskmike hulka.

Soome on meie piirkonna edulugu.

Soome on suutnud haigusjuhtumite hulka pidevalt madalal hoida, kuigi on näha, et ka meie põhjanaabrite juures püüdis viirus novembris oma haaret laieneda. Tipphetkel tähendas see siiski vaid 112 uut haigusjuhtumit 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul.

Soome edulugu on põhjendatud kõigepealt tõhusa testimise ja kontaktsete inimeste kindlakstegemise ning isoleerimisega, samuti soomlaste hoolikusega käskude ja ka pelgalt soovituste järgimisel. Üks märk soomlaste usaldusest riigi vastu ja soovituste kuulamisest on näiteks see, et koroonaäpi on oma telefoni alla laadinud iga teine soomlane.

Soome piirangud on erinevad riigi eri piirkondades, viiruse esimese laine ajal piirati ka liikumist piirkondade vahel. Haiguse leviku suurenedes kehtivad tugevamad ettevaatusmeetmed, piirkondades, kus haigust on vähem, saab end vabamalt tunda.

Kõige suurem viiruse levik ja ka kõige rangemad piirangud on kehtinud Helsingi ja Uusimaa piirkonnas. Nii on seal olnud näiteks ka teise laine ajal suletud kultuuri- ja spordikeskused, piiratud hobitegevust ja üle 10 inimese kogunemisi. Koole on sügisel ja talvel kõikjal Soomes püütud maksimaalselt avatuna hoida, siiski on Helsingi keskkooliastme õpilased pidanud nüüd talvel distantsõppega hakkama saama.

Teine iseloomulik joon Soome lähenemises on olnud välispiiri kinnihoidmine. Sügisel sulgus piir välisturistidele alates 28. septembrist, nüüdseks on liikumine keelatud ka paljudele töö tõttu Eesti ja Soome vahet liikujatele, vabalt saavad riikide vahel pendeldada üksnes meedikud ja veel mõned hädavajalike reiside tegijad.

"Paljud riigid, kes on suutnud hoida selle viiruse eemal, on riigi sulgenud, see ilmselt ei ole halb meetod, Uus-Meremaa on täiesti kinni, Austraalia täiesti kinni, tean päris mitmeid austraallasi, kes koju ei saa ja kes ongi Euroopasse lõksu jäänud, see on teine ekstreemsus, et ka oma riigi inimesi ei lasta tagasi," ütleb Irja Lutsar.

Rootsi otsustas kevadel käia oma teed ja jätta ühiskond erinevalt enamusest Euroopa riikidest oluliselt vabamaks. Ajal, mil ülejäänud Euroopast pärinevad pildid tühjadest linnatänavatest, võisid rootslased üsna vabalt ringi liikuda ja soovi korral kasvõi restoranis istuda.

Kindlasti ei ole õige öelda, nagu oleks elu Rootsis läinud edasi nagu koroonat ei olekski. Ka Rootsis pandi alguses koolid osaliselt kinni, keelati ära rahvakogunemised ja üritused, soovitati inimestel koju tööle jääda, oma kontakte vähendada ja hügieenireeglitest kinni pidada. Rangete riiklike korralduste asemel on aga jäädud rohkem soovituste juurde. See tähendas kõigepealt oluliselt intensiivsemat viiruse esimest lainet, rekordilist surmade hulka ja ka üsna laialdase levikuni jõudnud viiruse teist lainet.

Rootsis kõlavad oma riigi koroonapoliitika suhtes mitmed kriitilised hääled, selle hindamiseks on moodustatud erikomisjon, mis on juba andnud hinnangu selles osas, et Rootsi ei suutnud epideemia eest kaitsta oma eakaid ja selles osas oli lähenemine läbikukkumine. Samuti on sügisel valitsus võtnud suurema vastutuse ja karmimal häälel inimestega rääkinud. Valitsus kehtestas kogunemiste piiriks kaheksa inimest, soovitab tungivalt tipptunnil ühistranspordis makse kanda ja Rootsi on võtnud vastu pandeemiaseaduse, mis annab vajadusel valitsusele suurema voli korraldusi jagada erasektorile. Aga ikkagi on kõik suuremas osas jäänud soovituste tasemele.

Võib öelda, et kuigi Rootsi paistab silma kurva statistikaga, ei ole see nii halb kui võiks arvata nii leebe elukorralduse põhjal ja jääb alla mitmele täiesti suletud elu elanud Lõuna-Euroopa riigile. Ja praeguseks on uute viirusjuhtumite arv mitme nädala jooksul languses olnud. Praegune 397 juhtumit 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul on küll üle Euroopa keskmise, aga jääb edetabeli tipule juba oluliselt alla.

Rootslased on justkui üksnes soovituste järgi oma tegevust korrigeerinud ja viiruse leviku lõpuks taanduma sundinud. "Kui ma vaatan Rootsis praegu seda sügisest aega, neil oli ju ka suur noorte inimeste puhang ja Rootsi ei ole teinud mingeid väga rangeid piiranguid, aga nad on ilmselt palju järjekindlamad kui meie, inimeste õpetamisega tulevad Rootsi numbrid praegu kõvasti alla või on kõvasti alla tulnud on õige öelda. Seal kogu aeg tuleb see, et nüüd tuleb neil koolivaheaeg või mingi asi ja juba käib niisugune jutt, et ärge minge suusatama, Stockholmi inimesed, olge Stockholmis, Göteborgi inimesed olge Göteborgis, et see kogu aeg käib," ütleb Irja Lutsar. 

Kogunemiste piiramine, äri ja koolide sulgemine on tõhusaimad viiruse piirajad

Piirangute efektiivsus on lisaks tavainimestele ja poliitiliste otsuste tegijatele huvi pakkunud ka teadlastele.

Kuigi enamus piiranguid vähendab inimkontakte ja sellega viiruse levikut, siis selles, mis täpselt ja mil määral ja millest kõik sõltub on küsimused, millele ei ole lihtsaid vastuseid ka teadlastel. Konkreetse meetme täpset mõju ongi raske hinnata juba kasvõi selle pärast, et reeglina rakendatakse samaaegselt erinevaid piiranguid, nende mõju ilmneb sageli koosmõjus või kaudselt. Muutujaid on selles valemis palju.

Jaanuaris mainekas teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis leiavad 175 riiki võrrelnud Saksamaa ja Luksemburgi uurimisasutustes töötavad matemaatikud, andmeanalüütikud ja majandusteadlased Nikolaos Askitas, Konstantinos Tatsiramos ja Bertrand Verheyden, et avalike ürituste ärajätmisel, erakogunemiste piiramisel, koolide ja töökohtade sulgemisel on viiruse levikule märkimisväärne mõju.

Koolide sulgemine vähendab haigusjuhtumite hulka kuue nädala jooksul ligi 12 protsenti ja töökohtade sulgemine ligi 15 protsenti. Samas ei oma uurimuse kohaselt erilist mõju näiteks riigisisese liikumise piiramine, sest enamasti liiguvad inimesed juba varasemate piirangute tõttu niikuinii vähem.

Kodus püsimise korraldust kasutatakse tavaliselt viimase abinõuna ja selle täiendava efekti avaldumine võtab rohkem aega, aga see mõju on olemas. Rahvusvahelise reisimise piiramisel oli selle uuringu järgi üldiselt lühiajaline efekt, sest seda ei ole tehtud reeglina piisavalt kiiresti ja piisavalt rangelt.

"Rahvusvahelise reisimise piiramine vähendas viiruse levikut veidi, aga seda tehti liiga hilja. See on nagu tammide puhul, et kui vesi murrab tammist läbi, siis tuleb vesi ära kuivatada. Tamm tuleb samuti ära parandada, aga selle parandamine ei aita lahendada üleujutatud keldrite probleemi, selleks tuleb teha teisi asju," ütleb Saksamaa Tööökonoomika Instituudi uurija Nikolaos Askitas.

Askitase sõnul üllatab teda suur erinevus Eesti ja Soome epidemioloogilise olukorra vahel. Eesti eelistena selles kriisis näeb ta head digitaliseeritust ja inimeste võimalust looduses käia ilma teiste inimestega kokku puutumata.

Teadusartiklit saab lugeda siit.

Teine teadlaste rühm eesotsas Oxfordi ülikooli uurija Jan Brauneriga avaldas samuti hiljuti analüüsi teises tunnustatud teadusajakirjas Science. See 41 riigi andmete põhjal tehtud uuring tõstab esile, et kogunemiste piiramine maksimaalselt kümne inimesega, koolide sulgemine ja inimestevahelist kontakti sisaldava äri sulgemine vähendas viiruse levikut oluliselt. Samas oli inimeste kojusundimisel järgmise sammuna juba suhteliselt vähene mõju.

Oxfordi ülikooli arvutiteaduse osakonna teadur Jan Brauner ütleb, et nende analüüsi järgi on koolide kinnipanekul selge piirav mõju viiruse levikule. Selliste uuringute põhjal ei saa, aga täpselt öelda, millest täpselt see tuleneb.

"Võib-olla see juhtus sellepärast, et vanemad pidid laste pärast koju jääma. Aga võib-olla inimesed muutusid murelikuks ja poliitikud tahtsid midagi teha ja panid koolid kinni, aga inimesed muutusid tegelikult hoopis oma murelikkuse pärast ettevaatlikumaks ja sellest tuli see mõju. Nii et me ei saa siin milleski 100% kindel olla," selgitab Brauner.

Majanduse piiramisel avaldasid Brauneri sõnul selget mõju sellise tegevuse kinnipanek, kus kliendiga kohtutakse. "Selle all peame me silmas kõiki selliseid asutusi, kuhu saab kliendina sisse jalutada. See ei hõlma tehaseid ja kontoreid, vaid selliseid kohti, kus asutuse töötajate ja rahva vahel on kontakt, näiteks poed, kaubandus, toitlustus ja kõik muu selline," ütleb Brauner.

Teadusartikliga saab tutvuda siin.

WHO Euroopa: Ei ole ühtset lahendust, astmelised piirangud on sobivaimad

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo kirjutab rahvusringhäälingule saadetud kommentaaris, et aasta jooksul on riigid õppinud, et kiire ühiskonna lukkupanek ja avamine ei ole strateegiad, mille poole püüda.

"Astmeline meetmete sisseseadmine ja neist loobumine olenevalt epidemioloogilisest olukorrast ja inimeste käitumisest on parim võimalus. Paljud riigid Euroopas rakendavad praegu kevadisi õppetunde ja rakendavad piiranguid rohkem ajas piiritletud ja kohalikul moel," kirjutab WHO.

Uued ja senisest paremini levivad viirustüved on aga põhjus, miks paljud riigid on end taas üsna lukku pannud ja WHO kinnitusel on uute viirustüvede tõttu eriti oluline kõiki viiruse leviku piiramise meetmeid jätkuvalt järjekindlalt rakendada.

Riiklikke piiranguid tuleks WHO kinnitusel rakendada vastavalt viiruse leviku intensiivsusele ja tervishoiusüsteemi võimekusele epideemiaga hakkama saada. Strateegia tuleb kujundada lähtudes kohalikust kontekstist, epideemia stsenaariumist ja see peab olema teaduslikult põhjendatud ja kultuuriliselt vastuvõetav. "Kõik riigid seisavad silmitsi vajadusega otsida õrna tasakaalu elude päästmise, heaolu ja toimetuleku säilitamise vahel. Ei ole olemas kõigile sobivat lähenemist, aga viiruse leviku kontrolli all hoidmine on võimalik igal pool."