Karubeebit hoidis Raplamaa jahimees kuni ametnike tulekuni enda juures, sest leidis ta hädises seisus maantee äärest. Keskkonnaameti hinnangul on arusaamatu, kuidas nii väike karupoeg üldse tee äärde sattus, kui emakaru jälgi lähedusest ei leitud.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson pakkus, et kõige tõenäolisem on, et keegi, kes karutüdruku metsast pesast leidis, tõi ta tee äärde.

Et metsa tagasi viies olnuks karuemaga taaskohtumine vähetõenäoline, oli karupoja elu päästmiseks häid valikuid vähe.

"Ega seegi ju meie silmis hea lahendus ei ole. Ta saab küll siin elu jätkata, aga looduslikku elu kui sellist tal ju enam pole," nentis Siimson.

Elistvere loomapargi ainus karu on aastaid olnud Karoliina. Temal pole ilmselt aimugi, et pühapäeval saabus sinna tema liigikaaslane.

Juba paari aasta pärast on armas karuplika Karoliinaga sama suur kiskja ja vajab pargis piisavalt suurt omaette territooriumi. Loomapargi külastusala juht Andri Plato tõdes, et praegu veel ei ole neil teisele karule väga häid tingimusi.

"Kindlasti on see meie jaoks küll keeruline situatsioon, aga plaan on olemas. Tuleb leida investeeringuraha natuke, et kohaldada elamistingimusi, ja ma arvan, et me saame hakkama. Eks see erandlik olukord oli ja kuidagi pidi reageerima. Eks me vaatama päev-päevalt, kuidas me hakkama saame," rääkis Plato.

Metsas karupesale sattudes tuleb pesa juurest kiiresti eemalduda ja teavitada keskkonnaametit. Hätta sattunud karupoega tohib ise abistada vaid nii, et looma ei viida loodusest minema.