Eesti oma viirusetüve tekkeks elab siin liiga vähe inimesi

Foto: Priit Mürk/ERR

Laialdaselt Eestis levima pääsenud niinimetatud Briti tüve osakaal on hinnanguliselt tõusnud 70 protsendini, ent sellele lisaks pelgavad asjatundjad ka Lõuna-Aafrika tüve. Lai levik on üldjuhul soodus kohaliku viirusetüve tekkeks, ent elanike vähesuse tõttu on Eestis tekkivate elujõuliste viiruse mutatsioonide tõenäosus väiksem.

Suurbritanniast pärit koroonaviiruse tüvi moodustab Eestis levivatest viirusetüvedest suurusjärgus 70 protsenti, hindab terviseamet. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on see tüvi näidanud võimet muutuda lühikese ajaga dominantseks. 

"Kui me jaanuari alguses rääkisime vaid sissetoodud juhtudest, siis viimase kahe-kolme kuuga on Briti tüvi moodustamas juba suurt osa Eestis levivast koroonaviirusest," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits märkis, et Briti tüve ülekandumine on efektiivsem kui varasematel tüvedel ja see on ka põhjus, miks see varasemaid välja tõrjub.

18 juhtumit on Eestis tuvastatud ka Lõuna-Aafrika tüve, millest 17 on sisse toodud puhkusereisidelt näiteks Tansaaniast või Hispaaniast. Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov pelgab ka selle tüve levima hakkamist, kuivõrd AstraZeneca vaktsiin ei ole seniste katsetuste kohaselt selle puhul efektiivsust tõestanud. 

"See oleks kindlasti ebameeldiv üllatus, sest Lõuna-Aafrika viirus omab suuremat nakatumisvõimet võrreldes teistega. Samas see ei ole surmavam vähemalt nende andmete alusel, mis on meil täna olemas. Ja see levib kiiremini noorte seas," rääkis Popov.

Omaette küsimus on, kas viiruse lai levik Eestis võib tekitada mingi kohaliku tüve? Viroloog Andres Meritsa sõnul on lai levik viirusele muteerumiseks soodne, ent selleks on viirusel tarvis ka rohkem inimesi. 

"Eestis elanike arv on väiksem, mistõttu tõenäosus, et siin viiruse mutatsioonid tekivad, on väiksem. Nii palju, kui mina olen ise seda viirust suutnud analüüsida, siis mutatsioonid tekivad selles vähema efektiivsusega, kui on näiteks gripiviirusel," lausus Merits.

Terviseameti hinnangul on haigestumiste kasv Eestis pidurdumas, ent langust pole oodata enne paari nädalat. Samal ajal on surve all haiglad eelkõige Põhja-Eestis.

Popovi sõnul on Tallinna haiglates voodikohtadest 90 protsenti hõivatud ja haiglad töötavad võimekuse piiril. Tema sõnul sõltub üldiste lisapiirangute seadmine just sellest, kuidas haiglad hakkama saavad. 

"Kui me näeme, et trendid nakatumise osas on allapoole ja haiglad tulevad toime, siis nendest piirangutest piisab. Kui mitte, siis peab mõtlema sellele, et olukord peab olema kontrolli alla võetud rangemate piirangutega," lausus Popov.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: