Sadamate kaubavedu jäi mullu kriisist kahjustamata
Hoolimata koroonakriisist põhjustatud majanduslangusest jäi Eesti sadamate kaubaveomaht eelmisel aastal 2019. aasta tasemele. Merekonteinerite vedu tegi ainsana läbi languse, vähenedes aastaga kümnendiku võrra.
Kui koroonaviirusega seotud liikumispiirangute tõttu vähenes liinilaevade reisijate arv möödunud aastal Eestis 17 ja rahvusvahelistel liinidel 61 protsenti, siis kaubavedu kriisist kannatada ei saanud. Mullu käideldi Eesti sadamates 37,7 miljonit tonni kaupa, mis on ligikaudu sama palju kui 2019. aastal.
Tallinna Sadama jaoks kujunes eelmine aasta kaubavedude poolest heaks, kasvades seitse protsenti, mis on viimase viie aasta parim tulemus.
"Saavutasime viimase viie aasta rekordilise kaubamahu 21,3 miljonit tonni, põhiline kasv tuli vedellastist, lausa 20 protsenti, aga kasvas ka näiteks ro-ro ehk siis veoautode vedu, mis siis oli umbes neli protsenti kasvu. Kokkuvõttes tegi see üle-eelmise aastaga võrreldes seitse protsenti kasvu," kommenteeris Tallinna sadama juhatuse liige Margus Vihman.
Konteinervedu vähenes 1,5 protsenti ja kuivlast 2,5 protsenti. Vihmani sõnul suutsid Läänemere 30 suuremast sadamast näidata eelmisel aastal kasvu vaid viis, Tallinna Sadam oli nende hulgas.
Merekonteinerite vedu Eesti sadamates tervikuna vähenes 11 protsenti. Eesti suurima konteinerterminali operaatori HHLA Estonia kaubamahud kukkusid neli protsenti.
"Tegelikult kaubaimport kukkus peaagu 20 protsenti, kaubaeksport tõusis peaaegu 10 protsenti, aga mis selle mahu suuremaks tegi, on see, laevaliinid tõid tühje konteinereid. Aga see kaubamahtu väga ei mõjutanud," ütles HHLA TK Estonia juhatuse liige Andres Uusoja.
Eelmisel aastal alanud merekonteinerite nappus Euroopas ja Aasias kestab. Need seisavad suurtes koguses Suurbritannia ja USA sadamates, keegi ei taha neid Eestisse tühjana ekspordiks tuua. Kokkuvõttes muudab see konteinerveod kallimaks.
"Jaanuaris-veebruaris on mahud samamoodi, et eksport on jätkuvas tõusus, nii neli-viis protsenti igas kuus ja import on jätkuvas kukkumises, -25, isegi -26 veebruaris. Aga see on natuke sõltuvuses Vene transiidist, mis ikkagi Eesti importi mõjutab. Praegu näeme signaale, et Vene turg ei tohiks enam nii palju kukkuda," selgitas Uusoja.
Seetõttu peaks teises kvartalis hakkama import suurenema, mis aitab Eesti eksportööridele konteinereid tuua, loodab Uusoja.
Toimetaja: Merilin Pärli