Värske stressiuuring näitab, et täiskasvanud elanike vaimse tervise seisund on märkimisväärselt halvenenud. Võrreldes 2014. aastaga on vaimse tervise muresid raporteeritud 2,5 kuni kolm korda rohkem. Inimesi vaevab ärevus, kurnatus, depressioon. Depressioonirisk on kasvanud suisa 46 protsenti. Kolmandikul täisealisest elanikkonnast on stressikogemus. Siiski pole see erinev muu maailma tulemustest. Koroonapiirangud mõjuvad kõikjal vaimsele tervisele laastavalt.

Ministeeriumid on välja töötanud mitmeid vaimset tervist toetavaid teenuseid, eraldanud nendeks suuri summasid.

"Sihtgrupid, kellele üks või teine meede on mõeldud, ei leia abi sageli üles," tõdes Riisalo.

Ta tõi näiteks õpetajate tugiliini, mille haridusministeerium sel aastal käivitas. Sellele on tulnud palju vähem kõnesid, kui ministeerium lootis.

Ent tugiteenuseid, mis on riigilt raha saanud, kuid mida sihtgrupp üles pole leidnud, on teisigi. Ja kriisi valguses on välja töötatud veel kiireid erilahendusi, mille abivajajad peavad ka üles leidma.

Aprillis on plaanis vaimse tervise liini avamine. Lisatuge saab lasteabi.ee liin, mis pakub psühholoogilist toetust nii lastele kui ka lapsevanematele. Kliinilise psühholoogi teenuse laiendamiseks lisati teraapiafondi miljon eurot lisatud. Abiraha saavad noorte suitsiidide ja raskete vägivallakuritegude ennetamiseks mõeldud tegevused. Kavas on neljatunnine veebiõppeprogramm, mis õpetab lähedastele, kuidas eakate sotsiaalset suhtlemist telefoni abil toetada. Hooldekodude töötajatele tekib hingehoiu teenus. Kümme lisakohta on loodud lastele, kes vajavad suunamist kinnisesse lasteasutusse, kas siis ennast või teisi kahjustava käitumise pärast - ka vajadus selle järele on viimase aastaga hüppeliselt kasvanud. Lisaks rahastatakse naiste varjupaiku ja ohvriabi pakkujaid, et nad saaksid suuremate jõududega läbi helistada oma kunagisi abivajajaid - lähisuhtevägivalla statistikas pole hüpet toimunud, mis on teinud ettevaatlikuks, peljatakse, et vägivald on jäänud koduseinte vahele lõksu ja abivajajad ei saa abi küsida. Lahendusi otsitakse ka eesliinitöötajate vaimse tervise toetamiseks.

Riisalo leiab, et abiteenuseid saab inimesteni viia parema kommunikatsiooni abil.

"Lahendused on olemas, aga need tuleb paremini inimesteni viia. Paljud lahendused on alakasutatud, tuleb paremini kommunikeerida neid võimalusi," ütles Riisalo.

Teema on aktuaalne, sest Riisalo algatusel on valitsus eraldanud suuri lisasummasid erinevate sihtgruppide vaimse tervise toeks. Abivajaduses küsimust pole, ent kuidagi peavad need võimalused inimeste teadvusesse jõudma.

Näiteks eraldatakse kohalikele omavalitsustele 15 miljonit eurot, et toetada suhtlemisvaeguses vanureid, töö ja sissetuleku kaotanud inimesi, eesliinitöötajaid, lastega kodus olevaid kodukontorit pidavaid inimesi jt, kelle vaimne tervis piirangute tõttu kannatanud on.

Kuidas ja kelle vahel see raha täpselt jaotada, on juba iga omavalitsuse asi. Osa sellest läheb kindlasti olemasolevate tugiteenuste toetuseks, et need inimestele kättesaadavamaks teha.

"Sotsiaalvaldkonnas on kahetsusväärselt krooniline rahapuudus. Kui kohalikud omavalitsused saavad raha juurde, saab teenuseid laiendada," ütles Riisalo.

Ta tõi näiteks perepesad, mis on keskendunud väikelastega perede toetamisele. Rahapuudusel pole kõik omavalitsused suutnud neid luua. Nüüd loodetavasti see võimalus tekib. Lisaks saab pakkuda näiteks vanemluskoolitusi jm perede toimetulekut ja heaolu tõstvaid teenuseid.

Ent kui rahajagamise üle otsustavad omavalitsused, kuidas siis tagada, et see peenrahana igasuguste esoteerikute jm isehakanud terapeutide peale laiali ei puistata? Senine kogemus on näidanud, et nn uhhuu-koolitajad on agarad kohalike omavalitsuste ruumides oma teenuseid pakkuma, sest pole kedagi, kes suudaks või tahaks hinnata, kas teenusel ka teaduspõhist sisu on.

Riisalo möönab kaude, et ega seda lõpuni välistada ei saa.

"See 15 miljonit eurot ongi kohalike omavalitsuste otsustada. Terviktoimetulek on see, mis mõjutab inimeste vaimset tervist. Teenuseid pakutakse väga eriilmelisi, kõik pole vaimse tervise teenused, aga on ka neid, mis toetavad seda," ütles Riisalo.

Seega, loodetavasti on varasemalt välja töötatud sotsiaal- ja vaimse tervise teenuste järele nii suur vajadus, et raha muuks tiluliluks eriti ei jää. Samas, rida "kogukondlik tugi" võib tähendada just nimelt igasugust "teraapiat", kui rahajagajad teaduslikest põhimõtetest ei lähtu.

"See on lisarahastus kriisis koheseks leevenduseks, aga mõtlema peab pikaajalistele mõjudele, mõtlema püsivatele lahendustele ja rahastusele. Kel enim tuge on vaja, neile tuleb pakkuda ka spetsiaalseid teenuseid ja seda senisest rohkem," ütles Riisalo.