Peamised viiruselevitajad on kergelt põdejad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonapatsiendi transport Kuressaarest Tallinna Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kes juba kiirabiga haiglasse satub, on reeglina koroonaviiruse vastu testitud. Viiruse superlevitajad on aga nende lähikondsed, kes põevad kergelt ega käi end ka testimas.

Koroonaga nakatunud patsiendid, kes seisundi halvenedes kiirabi kutsuvad, on reeglina kopsupõletikus ning oma diagnoosist juba teadlikud, ütleb Tallinna kiirabi juht Raul Adlas.

Koroona haiguspilt on selline, et haigus eskaleerub ühel hetkel väga kiiresti. Selleks ajaks on inimene reeglina juba nädal aega kodus kõrges palavikus olnud ning suhelnud perearstiga, kes ta koroonaproovi tegema on saatnud. Kiirabi koroonadiagnoose ei kontrolli, aga teisiti kui koroonaga praegu kopsupõletikku ei esinegi.

"Kopsupõletikud, millega meid kutsutakse, on kõik koroona. Enamus patsiente, kes kiirabi kutsuvad, juba teavad, et on koroonapositiivsed," ütleb Adlas.

Nakkuse levitajad on aga nende raskelt haigetega koos elavad lähikondsed, kes põevad väga kergete sümptomitega ja leegivad mööda ilma ringi. Nad ei võta ühendust oma perearstiga ega lase end testida.

"Teame, et enamus koroonahaigeid ei jää kopsupõletikku, aga on väga-väga nakkavad. Kel on kerge köha, kurk kipitab, need sageli ei lähe testima, aga on nakkuse ohtlikud levitajad, käies kergete sümptomitega sünnipäeval, tööl jne. Nad ei pea testimist ega isolatsioonis olemist oluliseks ega vajalikuks, just nemad levitavad," kirjeldab Adlas.

Selliste testimata levitajate hulka adubki kiirabi seetõttu, et nad on nakatanud oma pereliikmeid, kes lõpuks haiglaravi vajavad.

Kopsupõletikuga haiglasse

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma mainis kolmapäeval, et haiglad langetavad igas tunnis otsuseid, keda haiglasse vastu võtta. Kõik sinna enam ära ei mahu. Mille alusel nende selekteerimine siis käib?

"Erakorralises meditsiini osakonnas on ravi järjekorras inimeste prioriseerimine tavaline protseduur ning hetkel on see suurenenud koormuse tõttu intensiivne. Iga haigla otsustab hospitaliseerimise oma parima meditsiinilise teadmise kohaselt. Riiklikul tasandil juhtnöörid erakorralise ja plaanilise ravi ning hospitaliseerimise otsustamiseks on väljatöötamisel. Otsustamist ja prioriseerimist on vaja sellisel juhul, kui haiglaravi vajavate patsientide arv ületab haiglakohtade arvu," selgitas terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas ütleb, et võrreldes möödunud kevadega, mil oli koroona esimene laine, triaažipõhimõtted muutunud ei ole.

Raskemas seisundis haiged viiakse haiglasse, kergemate sümptomite korral aga jätab kiirabi haige pärast nõustamist ja näitajate mõõtmist kodusele ravile.

"Mõõdame elulisi näitajaid, temperatuuri, kuulame kopsu. Patsient jääb kodusele ravile oma palavikualandaja ja hingamisharjutustega. Vahel harva tema olukord muutub raskemaks, siis tuleb uuesti kiirabi kutsuda ja ta tuleb viia haiglasse," ütleb Adlas.

Näidustused, millega patsient haiglasse viiakse, on selgelt paigas.

"Kel on kopsupõletik, see vajab haiglaravi, sõltumata sellest, kas on koroona või ei. Aluseks on elulised näitajad, mis lihtsustatult ütlevad, kas hapnikusisaldus on piisavalt suur, et inimese organid saaksid normaalselt talitada. Kui hapnikutase on madal kopsupõletikust tingitud probleemina, siis see on hospitaliseerimise näidustus," selgitab Adlas.

Lisaks on näidustuseks rasked kaasuvad haigused, mida koroonaviirus ägestab, näiteks krooniline südamepuudulikkus.

"Kopsupõletik ise ei pruugi olla eluohtlik, aga need kaasuvad konditsioonid vajavad ravimist. Seda keerulist algoritmi pole eelmisest kevadest saati muudetud," ütleb Adlas.

Ta lisab, et haigla, kuhu patsient lõpuks satub, ei pruugi olla see, kuhu ta kiirabiga alul viidi.

"Osa viiakse Tallinnast Tartusse, Pärnusse, Haapsallu, Raplasse. Sõltub, kus on tema konditsioonile sobilik palat või osakond olemas," selgitab Adlas.

See valik, millisesse osakonda patsient paigutatakse, sõltub juba konkreetsest haiglast ja ajahetkest ehk milline situatsioon haiglas parasjagu valitseb.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: