Põldudel võib veel rändlinde näha

Kuigi rändlinnud peaksid lendama lõuna poole septembri lõpus või oktoobri esimeses pooles, on sooja sügise tõttu osa rändlinde otsustanud, et nemad soojale maale ei lendagi. Linnuökoloogi sõnul võib Eestis hakata kasvama linnuliikide hulk, kes rännet ette ei võtagi.
Kuigi suurem osa linde peaks olema tänaseks juba rändele lennanud, võib rändlinde siiski põldudel veel kohata. Toitu jagub ja nii ei hakata lendu lõuna poole ette võtma.
"Päris tavaline on praegu veel näha põldude peal kiivitajaid või kusagil ka kuldnokki, kes tavaliselt selleks ajaks võiks olla juba lennanud, kas lääne-euroopasse või natuke lõuna poole vähemalt, aga praeguse sooja sügisega võivad nad end Eestis veel üsna hästi tunda," ütles linnuökoloog Marko Mägi.
Eesti Metsloomaühingu vabatahtliku Pille Alama-Pajuri sõnul on põldudel näha veel ka laululuikesid ning soo- ja valgetoonekurgesid, kellest antakse märku igapäevaselt. Osa rändest maha jäänud linde on juba ka vabatahtlike juurde jõudnud.
Jõgevamaale Avinurmele on tänaseks jõudnud juba kaks toonekurge, kes sellel talvel lõuna poole ei lendagi ja kuna lähedal põldudel on nähtud teisigi toonekurgesid, siis tõenäoliselt tuleb lähipäevil neid siia juurdegi.
"Praegu on teada, et tuleb üks, aga ma arvan nädala, paari pärast tuleb veel neid paar. Detsembri lõpp, jaanuar on selline tihedam aeg. Siis nad nõrkevad rohkem ja tulevad inimese juurde," rääkis Alama-Pajur.
Marko Mägi sõnul võib Eestis hakata kasvama linnuliikide arv, kes jäävadki kogu talveks siia piirkonda. Mõnele linnule võib see otsus saada ka saatuslikuks, kuid õnne korral võib anda kevadel eeliseid.
"Eelmine aasta oli mitu kurge, kelle me saime kätte, kui nad olid juba jäätunud, jääpurikad olid tiibade küljel. Saime niimoodi kätte, et nad ei olnud võimelised enam lendu minema. Aga on Pärnu juhtumid, kus nad reaalselt läksidki prügimägedele elama, see oli. Ma arvan, et oli paljudele üllatus, et nad niimoodi vastu pidasid ja hakkama ka said," rääkis Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg.
"Need, kes selle riski võtavad ja kui neil peaks õnnestuma talv üle elada, siis nad kevadel on saanud suure loterii võidupileti. Nad saavad pesitsemisega alustada varem, nad saavad paremad pesitsuspaigad välja valida, nii et mõnikord on selline risk vaeva väärt," lisas Marko Mägi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









