"Välisilm": miks jääb Kallas läbirääkimistelt kõrvale?

Euroopa nimel räägivad Venemaaga viis suurriiki ja kaks Euroopa Liidu juhti - nii otsustasid riikide liidrid reedel. Välispoliitika juht Kaja Kallas jäi aga kõrvale. Miks tehti just selline eestkõnelejate valik?
Pärast möödunud nädalal kasvanud survet, et Euroopa peab ikkagi USA juhitud Ukraina ja Venemaa rahukõneluste laua taha istuma ning selleks endale esindajad valima, jõudsid reede õhtul Dublinis Euroopa Liidu riigijuhid üllatuslikult kokkuleppele. Euroopat esindavad läbirääkimistel Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu Nõukogu.
"Aluslepped on väga selged. Euroopa Liidu Nõukogu president esindab Euroopa Liidu Nõukogu ja liitu, kui räägime ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast valitsusjuhtide ja riigipeade tasemel. Euroopa Komisjoni president esindab liitu komisjoni pädevuses olevates välisasjades. See on aluslepetes selgelt kirjas ja loomulikult austame leppeid," lausus Euroopa Liidu Nõukogu president Antonio Costa.
Välispoliitika juhti ja Euroopa välisteenistust Costa ei maininud - Kaja Kallas nendel kõnelustel Euroopat ei esinda.
"See oli liidrite tahe, et António Costa ja Ursula von der Leyen on need inimesed lisaks viiele riigile. Aga kuna mina tegelikult kohtun ju välisministritega iga kuu, mul on Euroopa välisteenistus, kus on eksperdid Venemaa küsimuses, varasemate lepingute küsimuses, siis seda ekspertiisi on tegelikult ju nendel läbirääkimistel vaja. Nii et meie teeme tööd sisuga, isegi kui see formaat otsustati reedel," sõnas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja
Ehk Kallase ja tema meeskonna roll on pigem toetav. Läbirääkijate suhtes peab olema nõudlik.
"Venemaa on esitanud oma maksimumnõudmised, mis on kohati täiesti absurdsed. Me oleme välisministritega valmistanud ette Euroopa maksimumnõudmised. Jah, võib ka öelda, et need on kohati absurdsed," ütles Kallas.
Venemaa maksimaalsetele nõudmistele saab vastata ainult samaga.
"Probleem on ikkagi ju Venemaa armee suurus, mitte Ukraina oma," lausus Kallas.
Kui Venemaa nõuab piirangut Ukraina armee suurusele, peab Euroopa nõudma piirangut agressori armeele.
KAJA KALLAS
Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja
Kuid isegi, kui Kallasele on uks praokil, et mõjutada, mida ja kuidas Euroopa räägib, jäi ta põhimõtteliselt ikkagi kõrvale.
"Kui oli otsustamise hetk, siis ta jäi kõrvale. Inimesed üritavad mõista, miks nii läks. Ma arvan, et põhjuseks võib olla keeruline suhe Ursula von der Leyeniga või see, et välisministrid pole olnud olulistes küsimustes päris nii ühel meelel, kui oleks pidanud. Riigijuhid aga on olnud ja seega on ta sellest protsessist välja tõrjutud," sõnas Iirimaa rahvusringhäälingu Euroopa toimetaja Tony Connelly.
Põhjus võib aga olla ka selles, et Euroopa soovib pigem rääkida ameeriklaste kui venelastega.
"Palju tähelepanu on läinud sellele, et leida keegi, kes räägiks Euroopa nimel, suudaks vestelda ameeriklastega ja hoiaks silma peal, et venelased nendega ei manipuleeriks. See on koht, kus palju riike eelistavad Ursula von der Leyeni kabinetiülemat Björn Sieberti, mitte Kaja Kallast," sõnas Taani raadio Euroopa korrespondent Ole Ryborg.
Von der Leyeni parem käsi Björn Seibert on tuntud poliitilise osavuse, aga ka salakavaluse poolest. Teda hinnatakse kõrgelt, aga ka kritiseeritakse tugevalt kui salatsevat tippametnikku, kes on aidanud Komisjoni presidendil üha rohkem võimu enda kätte koondada. Ameeriklastega on tal tihedad suhted, sest ta on muuhulgas aidanud lahendada USA ja Euroopa kaubandustülisid.
"Kaja Kallas on teinud suurepärast tööd ja näinud läbi pidevatest Venemaa bluffidest, aga kui on vaja Donald Trumpi administratsiooniga toime tulla, siis usub palju riigijuhte, et von der Leyeni parem käsi Seibert on selles parem kui Kaja Kallas," selgitas Ryborg.
Kuigi Kallase otsekohesus Venemaa teemal ei pruugi kõigile liikmesriikidele sobida ja see oli tõenäoliselt ka üks põhjustest, ei ole vähemalt praegu näha, et Euroopa Liit püüab teda läbirääkimiste toast tõrjuda, et Venemaale järelandmisi teha.
"Euroopa Liit on riigijuhtide tasemel ühel meelel, et sellele, mida Venemaa püüab teha, peab tugevalt vastama. Selgelt saadakse aru, kes on agressor ja kes on ohver ning kuidas kogu see protsess peaks olema korraldatud," lausus Connelly.
Millal täpselt ja mida Euroopa läbirääkijad arutama hakkavad, ei ole veel selge, kuid üldiselt rõhutavad liikmesriigid, et sündmuste järjekord on kõige olulisem. Enne, kui Venemaa nõustub vaherahuga, ei saa muust rääkida.
Toimetaja: Johanna Alvin









