Tühjenevate kortermajade probleemiga tegeleb rahandusministeerium juba paar aastat, selle jaoks on loodud samanimeline projekt ning esialgu hakati tühje kortereid tuvastama ja tühjenevate kortermajade probleemile lahendust otsima kolmes omavalitsuses: Valga vallas (Valga linn), Lüganuse vallas (Kiviõli linn) ja Kohtla-Järve linnas.

Probleem pole vaid esteetiline: kasutuseta seisvad majad mõjutavad negatiivselt sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust ning on ohtlikud. Selliseid maju on üle riigi aina rohkem ja rohkem, väiksem on mure ainult kahes suuremas linnas, Tallinnas ja Tartus.  

Nüüd on plaanis jätkata probleemi uurimist kogu riigis, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev. Selleks taotletakse andmekaitse inspektsioonilt luba ligipääsuks elektritarbimise andmetele.

"Andmed näitavad, palju on korterelamutes eluruume, kus aasta elektritarbimine on null või alla etteantud lävendi, 100 kW/h. Kui korterelamus on palju selliseid kortereid, siis on see võimaliku probleemi üks indikaator, mis võimaldab seda varakult tuvastada," lausus Moskovtsev.

Statistikaamet saab andmed Eleringilt, umbisikustab elektrilepingute omanike andmed, arvutab korterelamute eluruumide aastase elektritarbimise ning hindab eluruumide asustatuse tarbimise andmete alusel. Siis annab amet andmed rahandusministeeriumile.

Lisaks elektritarbimisele kasutatakse ka rahvastikuregistri andmeid ning see kõik kokku peaks andma olukorrast üsna täpse pildi.

Tühjad majad lammutatakse

Lüganuse ja Valga valla ning Kohtla-Järve linna kohta on uuringud juba tehtud. Nendes kolmes omavalitsuses on asustamata eluruumide osakaal olenevalt linnaosast või asulast 20 ja 35 protsendi vahel, kiirelt kahanevates asulates võis asustamata eluruumide osakaal olla isegi kuni 46 protsenti, märkis Moskovtsev.

Prognoosi järgi lisandub nendes kolmes omavalitsuses 20 aasta jooksul veel samas suurusjärgus asustamata eluruume.

Lüganuse vallas, täpsemalt Kiviõli linnas on tänaseks kolme pooltühja korterelamu elanikud ümber kolitud paremas seisukorras olevatesse majadesse. Igas korterelamus oli 44 korterit, asustatud oli neist vähem kui kümme.

Moskovtsevi sõnul alustati Kiviõlis tegevust esimesena, sest neis kolmes korterelamus oli vähese elanike arvu tõttu keskküte välja lülitatud. Uues kortermajas pakuti elanikele kortereid ka ostmiseks, kuid enamus inimesi soovis seal pigem nulleurose üüriga üürnikuna elada.

Neid kolme tühja kortermaja Kiviõlis veel lammutatud pole, tegeldakse omandiküsimusega, kuid plaan on majad maha võtta, ütles Moskovtsev. Kui muud lahendust ei leita, on ka tulevikus eelistus tühjad majad lammutada, et need ei risustaks linnapilti ja ei tõmbaks ümbritseva kinnisvara väärtust alla.

"Praegu on selge arusaam, et tuleks lammutada vähemalt need kasutusest väljalangenud korterelamud, mis mõjutavad kõige rohkem elukeskkonda," nentis Moskovtsev.

Elanike arvu kahanemine, ärakolimine ja kiirelt tühjenevad kortermajad on samas rohkem kui ainult kohaliku tänava või kvartali probleem, sest nõnda ei õnnestu maju ka enam renoveerimisega päästa. Kohtla-Järve linna kohta tehtud uuringus märgitakse, et asustamata eluruume ei tohiks omavalitsuses olla rohkem kui viis protsenti.

Kohtla-Järvel pole samas viimase 20 aasta jooksul lammutatud ühtegi elumaja, mis tähendab, et elanikkonna vähenemise tõttu suureneb pidevalt asustamata hoonete osakaal. Prognoosi järgi tekib linnas järgmise kümne aasta jooksul juurde ligikaudu 2000, järgmise 20 aasta jooksul üle 4000 asustamata eluruumi. Uuringus märgitakse, et tegu on pigem positiivse prognoosiga ning tegelikkus võib olla palju hullem.

Negatiivne spiraal

Peamine põhjus, miks suures osas Eestist korterelamud tühjaks jäävad, on elanikkonna vähenemine. Ehitatud keskkond on samas jäänud üldjoonest samaks.

"Rahvastikuprognoosi põhjal võib elanikkond mõnes piirkonnas väheneda 2045. aastaks kolmandiku võrra. Tekib olukord, kus vabu kortereid on oluliselt rohkem kui inimesi, kes sooviks nendes elada. Inimesed eelistavad olemasolevast valikust võimalusel paremat elamispinda," lausus Moskovtsev.

Rahandusministeeriumi tellitud uuringus märgitakse, et asustamata eluruumide suur hulk tekitab kortermajade või tervete piirkondade tühjenemisel doominoefekti: asustamata eluruumide omanikud ei pruugi olla huvitatud kortermajja investeerimisest ning seetõttu ka hoone renoveerimisest või ei ole neil selleks vahendeid. See paneb jälle aktiivsemad elanikud uut elukohta otsima, näiteks kolima väiksemasse või paremas korras kortermajja või individuaalelamusse. Seetõttu jäävad kortermajja lõpuks elama vaid suure kohakiindumusega elanikud ja/või need, kellel puudub majanduslikel põhjustel võimalus elukohta vahetada.

Moskovtsevi sõnul tuleb kõigepealt lahendada mure kõige probleemsemate korterelamutega. "See pidurdab nende üldist tühjenemist ning koosmõjus teiste toetuste, näiteks renoveerimistoetusega paraneb eluruumide kvaliteet ja elukeskkond," ütles ta.

Tühjad majad pole vaid omavalitsuste probleem, sest neid annavad aina kiirenevas tempos riigile üle nii eraisikud kui ka omavalitsused. Alates 2016. aastast kuni käesoleva aasta alguseni on riigile loovutatud 336 korterit, millest lõviosa asub Ida-Virumaal. Seni on riik suutnud edasi müüa vaid üksikud loovutatud korterid.

Aastaks 2050 üle 5000 tühja korterelamu

2013. aastal tehtud uuringu põhjal oli Eestis kokku 476 tühja või vähemalt 25 protsendi ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut.

2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegia järgi võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut ehk teisisõnu viis miljonit ruutmeetrit elamupinda ja 23 protsenti kõikidest korterelamutest .

Majandusministeerium valmistab ette analüüsi, miks elamud üle Eesti tühjaks jäävad, selle tulemused selguvad käesoleva aasta lõpuks. Töö käigus kaardistatakse ka Eesti korterelamute ja väikeelamute asustatus kohaliku omavalitsuse, asulate ja elamute täpsusega.