Sule sõnul olid haiglad juba reedel valmis, et nädalavahetusel tuleb juurde haiglaravi vajavaid patsiente, sest senised prognoosid on olnud täpsed.

"Prognoosid on sisse töötatud ja toimivad vea piirides hästi. Loodame, et see 725 jääbki kõige kõrgemaks numbriks. Kindel selles muidugi olla ei saa," lausus ta.

Sule sõnul on nädalavahetuse suurem haiglapatsientide arv loogiline, sest raviotsuseid tehakse siis vähem, mis tähendab, et ka haiglast kirjutatakse vähem inimesi välja.

"Haigla töötsükkel on selline, et tööpäevad on intensiivsemad. Reedel, kui kõik haiglad valmistuvad nädalavahetuseks ja on teada, et palju inimesi on sisse tulemas, siis haiglad pannakse valmis, et oleks mugav suurt hulka teenindada. See tähendab, et nädalavahetusel haiglasse võetavate number on alati suurem kui väljakirjutatute number. Nädala alguses läheb edasi tavapärane ravitsükkel ja siis saame teha raviotsuseid, mis on kaalutletud ja mis võimaldavad rohkem patsiente välja kirjutada," selgitas Sule.

Sule sõnul pole ühe nädala tõusudest-langusest suurt järeldust võimalik teha, küll on positiivne see, et koroonasse haigestumine väheneb korraga kõigis vanusegruppides.

"Kui oleks mingis grupis tõus, näiteks noorte seas, siis see tähendaks omakorda hilisemat haigestumise tõusu vanemate hulgas. Kui langus on ühtlane, siis on põhjust loota, et üldine langus saab väljenduma ka haiglaravi vajamises," lausus Sule.

Samas on jätkuvalt kõrge väga raskete haigusjuhtude hulk, intensiivravi vajab esmaspäeva seisuga samuti rekordarv, 71 patsienti. "Ülikeerulisi haigusjuhte on palju," nentis Sule.

Sule sõnul on olukord praegu kõige lootustandvam Saaremaal, kus haigestumine on langenud nõndavõrd palju, et seal kaalutakse COVID-voodikohtade vähendamist.

"Lootus on, et ka Harjumaal hakkab haigestumus vähenema," märkis Sule.