Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 6. novembril kell 7.50:

- Venemaal plahvatas suur gaasitoru;

- Ukraina õhurünnak tabas Afipski naftatöötlemistehast Venemaal;

- Zelenski lubas kaaluda valimiste korraldamist veebi teel;

- Zelenski teatel lubas Costa Euroopa Liidu poolt Ukrainale täiendavalt 70 miljardit;

- Hispaania annab Ukrainale 490 miljoni dollari eest sõjalist abi;

- Zelenski sõnul on Ukrainal jäänud USA-lt saamata 16 miljardi eest abi;

Venemaal plahvatas suur gaasitoru

Venemaal Kemerovo oblastis plahvatas neljapäeval väidetava sabotaažirünnaku järel gaasimagistraal, mis varustab lõhkeaine komponente tootvat keemiatehast.

Magistraalgaasijuhtmel toimunud plahvatusele Kemerovo oblasti Topkinski rajoonis järgnes ulatuslik tulekahju. Ametlikel andmetel põhjustas selle torujuhtme hermeetilisuse kadumine ehk gaasileke, kuid sotsiaalmeedias väidetakse, et lekke taga on sabotaaž.

Plahvatusele järgnes suur tulekahju: pealtnägijate filmitud videotes on näha tohutut lahtist leeki, tulesamba läbimõõt ulatub ligi 100 meetrini ja kõrgus kuni 70 meetrini.

Kemerovo region, Russia ❗ A fire broke out on a main gas pipeline in the Topkinsky Municipal Okrug, Kemerovo Region, on November 5, 2026, following a loss of pressure. Emergency services extinguished the fire. The incident forced JSC Azot in Kemerovo to temporarily reduce production. Private gas supplies and heating services remained unaffected. The cause of the incident remains under so-called 'investigation'.

— LX (@LXSummer1) November 5, 2026

Avarii tõttu piirati gaasitarnet Kemerovo ettevõttele Azot, mis on üks Venemaa suurimaid ammooniumnitraadi ja lämmastikhappe tootjaid. Need on oluline tooraine kaitsetööstuse ettevõtetele, mis valmistavad tööstuslikke ja sõjalisi lõhkeaineid. Azot vähendas oma tootmist miinimumtasemele.

"Praegu on tööstusohutuse eeskirjade kohaselt piiratud gaasitarnet Kemerovo ettevõttele Azot," kirjutas oblasti kuberner Ilja Seredjuk ühismeedias.

 See on juba teine suur tulekahju Venemaa magistraalgaasijuhtmel viimase kuu jooksul. Penza oblastis toimus sarnane intsident 13. oktoobril.

Ukraina õhurünnak tabas Afipski naftatöötlemistehast Venemaal

Ööl vastu reedet tabas Ukraina õhurünnak Venemaal Krasnodari krais asuvat Afipski naftatöötlemistehast ning üht seni tuvastamata objekti Adõgees.

Öösel kostis Afipski asulas mitu plahvatust. Esialgsetel andmetel tabas droonirünnak Afipski naftatöötlemistehast, mille territooriumil puhkes seejärel tulekahju, teatas väljaanne Dialog.ua viitega sõjasündmusi kajastavale seireprojektile Exilenova+.

Атакован Краснодарский край, существует вероятность, что под удар попал местный НПЗ — Афипский, один из крупнейших на юге России с пропускной способностью до 7 млн тонн нефти в год. Завод и ранее подвергался атакам — более 10 раз с 2023 года https://t.co/Jhrtvo7bCi

— SAW (@SA61W) November 6, 2026

Plahvatusi oli kuulda ka samas Venemaa lõunaregioonis paiknevas Adõgee Vabariigis. Uudise avaldamise ajaks ei olnud kumbki pool droonirünnakut ega selle kõiki tagajärgi ametlikult kinnitanud, märkis Dialog.ua.

Afipski naftatöötlemistehas kuulub Safmari kontsernile ja asub Krasnodarist ligikaudu 18 kilomeetri kaugusel. Tehase projekteeritud tootmisvõimsus on 6,25 miljonit tonni naftat aastas, kuid tegelik töötlemismaht ulatub 7,2 miljoni tonnini.

Tehas toodab bensiini, diislikütust ja lennukikütust. Sellel on oluline roll Venemaa armee varustamisel lõunapoolsel rindesuunal.

Ukraina desinformatsiooni vastase võitluse keskuse juht Andri Kovalenko on nimetanud tehast oluliseks logistiliseks sõlmpunktiks, mille kaudu varustatakse Venemaa sõjatehnikat kütusega. Ka Ukraina relvajõudude kindralstaap on varem teatanud, et ettevõtet kasutatakse okupatsioonivägede varustamiseks.

5. novembril ründas Ukraina veel üht Venemaa strateegiliselt olulist naftatöötlemistehast – Rjazani tehast. Mõni päev varem ründasid droonid Jaroslavli naftatöötlemistehast.

Zelenski lubas kaaluda valimiste korraldamist veebi teel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas neljapäeval Saksamaa avalik-õiguslik telekanalile ZDF antud usutluses kaaluda Ukrainas valimiste korraldamist veebipõhiselt.

"Võime kaaluda veebivalimiste korraldamise võimalust. See on võimalik, kuid parlament peab leidma lahendused," ütles riigipea.

Ukraina president märkis samas, et Ukraina relvajõudude sõjaväelased on valimiste vastu, kuna neil puudub võimalus hääletada.

"Miljonid inimesed on kaevikutes ja tehniliselt ei saa me neile hääletust korraldada. Valimiste korraldamine, kui sõdurid ei saa hääletada, oleks ebaõiglane. See on sajaprotsendiliselt ebaõiglane," seletas Zelenski.

Ukraina liider väitis ühtlasi, et oli valmis talvel valimisi korraldama, kui Washington suudab Moskvaga relvarahu kokku leppida.

"Ma ütlesin ameeriklastele, et te võite venelastega talvise relvarahu kokku leppida. Siis on inimestel elekter ja vesi. Selle aja jooksul saaksime korraldada ka valimised – juhul kui teie kõik Ühendriikides soovite mind välja vahetada. Võib-olla olukord nüüd muutub, kuid toona oleks see kindlasti võimalik olnud. Oli võimalus," rääkis president.

Zelenski teatel lubas Costa Euroopa Liidu poolt Ukrainale täiendavalt 70 miljardit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pärast kohtumist Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja António Costaga, et sai positiivse vastuse ettepanekule eraldada Ukrainale 2027. aastaks täiendavalt 70 miljardit eurot.

Uudisteagentuuri Ukrinformi andmetel nimetas Ukraina riigipea kavandatud 70 miljardi euro suurust täiendavat abi väga positiivseks.

"Ma kuulen positiivset vastust. Olen tänulik Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale, et riigijuhid kiidavad sellise otsuse põhimõtteliselt heaks ja kõik hakkavad selle kallal töötama. Veel on vara midagi kindlat öelda, sest otsus tuleb alles langetada, kuid me arutasime oma ühiseid tegevusi," rääkis Zelenski.

Ukraina riigipea tõdes, et riik vajab neid vahendeid hädasti lisaks juba väljakuulutatud 45 miljardi euro suurusele Euroopa Liidu toetusele.

"70 miljardit eurot on summa, mille määrasid kindlaks meie sõjaväelased ja meie valitsus. See on see, mida me 2027. aastaks tegelikult vajame," sõnas Zelenski.

Zelenski kutsus 16. oktoobril Euroopa Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu riikide liidreid üles andma Ukrainale 2027. aastal kaitseks täiendavalt 70 miljardit eurot.

Zelenski väljendas kolmapäeva õhtul eetris olnud usutluses ühtlasi lootust, et demokraatide võit USA vahevalimistel suurendab toetust Kiievile ja aitab kaasa lõpetada sõda Venemaaga.

Ukraina ja selle Euroopa liitlased on olnud mures Ühendriikide ja Venemaa lähenemise pärast alates sellest, kui vabariiklasest president Donald Trump eelmise aasta alguses Valgesse Majja naasis.

Trumpi ja Zelenski vahelised suhted on olnud heitlikud ning pinged on viimastel nädalatel kasvanud, kuna USA liider kritiseeris Kiievit ja sõlmis Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga kokkuleppe sanktsioonide leevendamiseks vastutasuks Vene diislikütuse vabastamise eest.

Hispaania annab Ukrainale 490 miljoni dollari eest sõjalist abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval pärast kohtumist Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, et Madrid annab Ukrainale 437 miljoni euro ehk umbes 490 miljoni USA dollari suuruse sõjalise abi paketi.

"Kogu selle sõja vältel on Hispaania meile järjepidevalt abi ja toetust pakkunud. Ja Hispaanialt on tulemas uus sõjalise abi pakett väärtuses 437 miljonit eurot. Aitäh!" ütles Zelenski.

Zelenski kohtus Madridi tippkohtumisel ühtlasi Euroopa ja Ameerika hispaania ja portugali keelt kõnelevate riikide juhtidega.

"[Hispaania antavad] Vahendid aitavad tugevdada Ukraina õhutõrjet, kuna Venemaa rünnakud laastavad Ukraina transpordi- ja energiataristut," sõnas Zelenski.

Avaldades Hispaaniale solidaarsust pärast 28. oktoobril 69 inimelu nõudnud ohvriterohket rongiõnnetust, mõtiskles Zelenski sellega seoses Venemaa Ukrainas toime pandud rünnakute inimkaotuste üle.

Võimude teatel andsid Vene väed 29. oktoobril löögi Dnipro raudteejaama perroonile, kus hukkus 15 ja sai haavata veel vähemalt 14 inimest. Reisirong valmistus perroonilt Zaporižžja poole väljuma, kui jaama ründas Venemaa reaktiivmootoriga droon.

"Sel aastal on Venemaa kahjustanud rohkem meie vedureid, kui kõigil eelmistel selle sõja aastatel," märkis Zelenski.

Õhutõrjesüsteemide nappuse ja Patrioti rakettide tarnete viibimise tõttu on Venemaa rünnakud põhjustanud viimastel nädalatel tõsiseid elektri- ja veekatkestusi.

"Meie elektrivõrk ja veevarustus on pideva rünnaku all. Olukord on keeruline. Seda eriti Kiievis ja iga humanitaarabi samm on väga oluline," jätkas riigipea.

Varem sel aastal lubas Hispaania valitsus anda Ukrainale viis Patriot PAC-2 raketti. Kiiev teatas, et vajab eelseisval talvel oodatavate Venemaa ballistiliste rakettide õhurünnakute tõrjumiseks umbes 300 Patrioti raketti.

Zelenski sõnul on Ukrainal jäänud USA-lt saamata 16 miljardi eest abi

Ukraina ei ole saanud Ameerika Ühendriikidelt eelnevate kokkulepetega lubatud abi 16 miljardit dollari ulatuses ja nende vahendite laekumise eest tuleb edasi võidelda, ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Meil tuleb töötada Ühendriikide paketiga. On vaja tõstatada küsimus, et varasematest kokkulepetest ja otsustest peatati 16 miljardit ja 16 miljardit jäi lisamata," rääkis Ukraina riigipea intervjuus uudistekanalile TSN.

Zelenski lisas, et Ukraina on tänulik kõige eest, mis riigile antud, kuid peab ka nende vahendite eest võitlema.

"Ärgu keegi Ühendriikides solvugu," lisas Ukraina president.