Õed eesliinil: kohe oleks vaja tööle 500 õde

Foto: ERR

ETV saates "Suud puhtaks" tõdesid eesliinil töötavad õed ja hooldajad, et praegusel koroonaajal oleks kohe vaja appi 500 õde, tavaolukorras on aga niisamagi mitu tuhat õde puudu.

Õdede liidu president Anneli Kannus ütles, et isegi, kui Eestisse tagasi tuleksid ka siit naaberriikidesse tööle läinud õed, ei oleks seda piisavalt, et töötajate koormus oluliselt väheneks.

Ta selgitas, et probleemil on kaks otsa. "Esiteks õdesid on kogu aeg vähe koolitatud. Teiseks, täna oleme ka olukorras, kus olemasolevaid õdesid ei suudeta paigal hoida, sest töötingimused ei parane," ütles ta.

Kannus märkis, et tervishoiusüsteemis on nende osakaal, kes lähevad koolist erialasele tööle haiglasse, 95 protsenti. Samas paljud mõne aja möödudes ikkagi lahkuvad tervishoiusüsteemist. "See näitab, et küsimus on ikkagi töökorralduses, töötasus ja selles, kuidas kolleegidena tööd jaotame ja tööga toime tuleme," lisas ta.

Õdede liit on teinud kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus ettepaneku tõsta õdede ja hooldustöötajate palka 17 protsenti, mis läheks riigile maksma aastas 61 miljonit eurot. Kannuse sõnul ei ole läbirääkimised kuhugi jõudnud.

Tallinna tervishoiukõrgkooli tudeng ja haiglasse hooldustöötajana appi läinud Siim Kasari ütles, et õeks soovib õppida palju rohkem inimesi kui riiklik tellimus ette näeb.

"Kui ma kandideerisin õenduse erialale, siis 150 võeti meil septembris vastu. Neid kandidaate, kes esitasid dokumendid ja tegid testi, oli üle 600. Tahtjaid on tegelikult, aga pole rahastust," selgitas ta.

Vaimse tervise õde Liis Kristiin Vaher ütles, et kuigi ka koolidesse võetaks õppima sadu tulevasi õdesid, siis asja teine tahk on see, et haiglates ei ole omakorda piisavalt õdesid, kes kogu muu töökoormuse kõrval õpilasi praktikal jõuaksid juhendada.

Vahtra hinnangul peaks Eestis õe ja hooldaja tööd rohkem väärtustama.

Infektsioonikontrolli õde Marina Koroljova ütles samuti, et õdesid on juurde vaja, et tuleks tagasi olukord, kus vähemalt mõned õed said töötada ühe koormusega.

Pereõe Külli Daveli hinnangul on raha õdede tööle toomisel oluline aspekt. Ta märkis, et näiteks riigi rahakotist sõltuvas haiglas ei näe noor inimene õe ametis perspektiivi, kuna ta peaks ära elamiseks töötama lõpuks näiteks kolmel töökohal. "Kahjuks asi taandub rahale."

Siim Kasari nõustus, et pikas perspektiivis oleks rahasüsti tervishoius vaja, kuid kohe praegu oleks ka koroonaosakondade tõttu raha juurde vaja.

Suur koormus tekitab ka suhtlusprobleeme

Hooldustöötaja Erika Pärnala tõdes, et praegusel ajal, kus koormus on väga suur, on lihtsad tekkima ka suhtlusprobleemid.

"Praegu me näeme, kus abivajajad, kuna nad ei näe lähedasi, on närvilisemad, igatsevad lähedasi rohkem, ei ole võib-olla nii kaasamõtlevad asjadele. Mingil hetkel saab pott nii ääreni täis, et ei jaksa enam suhelda mitte ainult abivajajaga, vaid ka tema lähedasega ja siis tekivad probleemid," rääkis ta.

Suhtlemisprobleemid ongi tema hinnangul praegusel ajal teravaimad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: