PPA Põhja prefektuuri kriisistaabi juht Valdo Põder rääkis, et päev-päevalt on Toompeale kogunenute avalik üritus laienenud.

"Tegevusi on juures, inimesi lisandub," kirjeldas Põder.

Kui kümmekond päeva tagasi, mil avaliku kogunemisega Toompeal algust tehti, kogunes meelt avaldama 20-30 inimest päevas, siis selle nädala keskpaigaks, mil ilm soosis, võttis protestidest osa juba 250-300 inimest päevas.

Kohaletulnud ei hoia vahet ning jagavad ühiselt kehakinnitust võttes joogipudeleid, mistõttu on viiruse leviku oht üha kasvanud.

Seetõttu otsustas PPA reedest taktikat muuta ja oma füüsilist kohalolu tõsta, et tagada osalejate hajutatus.

"Avalikud koosolekud on lubatud, aga neile kehtivad teatud nõuded, praegu näiteks see, et osaleda võib kuni kümme inimest ja nad peavad olema hajutatud," nimetas Põder.

Seetõttu korraldab PPA, et kui inimesi on üle kümne, oleksid nad grupiti hajutatud.

Lisaks puudub meeleavaldajate avalikul koosolekul ka ametlik korraldaja, nagu seadus ette näeb. Just koosoleku korraldaja ülesanne on tagada, et reeglitest kinni peetaks, liiklus poleks takistatud ja inimesed vastavalt praegustele nõuetele oleksid hajutatud.

Reedese kehva ilmaga kogunes osalejaid vähem, hinnanguliselt 30-40. Politsei ressurss on suunatud neile info jagamisele ja hajutatuse nõude tagamisele.

Üks meeleavalduse eestvedajatest, endine Keskerakonna munitsipaalpoliitik Tanel Gabtšenko ütles "Aktuaalsele kaamerale", et inimesed lõpetavad Toompeal protestimise. Keskerakonnast välja heidetud mehel on suuremad plaanid.

"Lõppevad ära, seda ma luban teile, seda enam ei tule. Need ajad on läbi. Rahvas pidi kokku tulema selleks, et rahvas saaks omavahel tuttavaks. Nüüd me oleme tuttavad ja nüüd me teame täpselt, kuidas me edasi läheme. Juba järgmisel nädalal kohtun ma Eesti tarkadega, kutsun kokku tarkade klubi, paneme põhiseaduse lauale ja loome täiesti uue riigi, põhiseadusliku korra järgi. Vana riik on praegu lagunemas ja nüüd on vaja ruttu-ruttu hakata moodustama uut valitsust," rääkis ta.

PPA on algatanud avaliku korra rikkujate suhtes neli menetlust.

"Politsei on Lossi platsi meeleavaldustel avaliku koosoleku korraldamise nõuete rikkumise kohta varasemalt alustanud kaks väärteomenetlust, sest koosolekud on olnud registreerimata, neil kasutatakse helivõimendust ning puudub määratud korrapidaja, kes vastutaks osalejate turvalisuse eest. Täna toimetasime Lossi platsilt menetlustoiminguteks jaoskonda kaks inimest, kes on praeguseks jaoskonnast vabaks lastud," kirjeldas Põder ERR-ile.

Ühel juhul solvas 42-aastane mees politseiametnikke. Mees tunnistas oma rikkumist ning talle määrati rahatrahv 200 eurot.

Teisel juhul alustas politsei väärteomenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku koosoleku korraldamise nõuete rikkumist.

"Selgitasime sotsiaalmeedias kogunemisele üleskutseid teinud 50-aastasele mehele, millised on avaliku koosoleku korraldamise nõuded ja kehtivad piirangud viiruse leviku tõkestamiseks," lisas Põder.

Avaliku koosoleku nõuete rikkumise eest võib politsei füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 800 eurot. 

Terviseamet, kes teeb järelevalvet tervisekaitsenõuete järgimisele, nagu maskikandmine, 2+2 reegli järgmine jms, ühegi Toompea meeleavaldaja suhtes menetlust alustatud ei ole.

Ka ei algatanud politsei menetlust inimese suhtes, kes sotsiaalmeedias riigikogu liiget Jürgen Ligit ähvardas.

"Suhtume ähvardustesse väga tõsiselt, võtame ähvardajatega väga kiiresti ühendust, vestleme, püüame selgeks teha reaalset ohtu ja vastavalt sellele ka reageerime. Kui vaja, alustame menetlust," selgitas Põder.