Ühes Lõuna-Eesti talus, mis asub üsna metsade sees, avanes loomapäästegrupile nukker vaatepilt. Suuremaid ja väiksemaid koeri oli kogunenud aastatega pesakondade kaupa ja eakas peremees, kes talus koos koertega üksi elas, oli kutsikaid ka laiali jaganud. Viimased kaheksa koera läksid Põlva kanti. Koju oli jäänud 15 koera. Kujunenud olukord oli peremehel lihtsalt üle pea kasvanud.

"Ta küll puikles, see oli selline mustlase käest hobuse kauplemine - loom haaval, loom haaval, sentimeeter haaval, aga kätte me nad saime. Aga puht inimlikust aspektist me jätsime ühe talle sinna seltsiks, kuna ta on harjunud nii elama ja ta on tõesti seal täitsa üksi," kirjeldas loomapäästegrupi juht Heiki Valner lahendust.

Selle koera nimeks pani peremees Mõmmi ja loomakliinikus hakati teda Karuks kutsuma. Vanuseks pakutakse talle nii umbes seitse aastat. Kui suurem osa metsatalu koerakarjast on pääsenud hoiukodudesse kodusele ravile, peavad Mõmmi ja noor koeramamma viie kutsikaga olema loomakliinikus, veterinaaride valvsa pilgu all. Koerad on väga kõhnad, neil on parasiidid, nahahaigused ja veel mitmed hädad. Mõmmit ootab ees operatsioon.

"Tal on rasvaprotsent hästi madal, tal on aneemia, tal on punaliblesid vähe. Tal on väga suur konditükk maos, aga seda me praegu operatiivselt eemaldada ei saa, tema üldseisund seda ei võimalda," kommenteeris Pet City loomakliiniku tegevjuht Jürgen Mitt Mõmmi olukorda.

Tegelikult pole ta kaugeltki ainus koer, kelle tervise on rikkunud kontide ja lahja toidu andmine.

"See konditeema on üldse veterinaarias lõputu. Me võime rääkida, rääkida ja rääkida sellest, aga endiselt inimstele ei teadvustu, et kont ei ole koerte söök, et see tekitab väga palju probleeme. Need vigastavad sooli, vigastavad magu," ütles Mitt.

Metsade vahelt pealinna haiglasse toodud Mõmmi talub kannatlikult kõiki protseduure. Tema kasukat saab hakata korda tegema siis, kui ta veel veidi kosub. Kosuma peab ka kutsikate ema. Kutsikad on aga tublid ning võivad paari kuu pärast juba päriskodudesse minna.