Põlvamaal elava Malle poole pöördub ladusa jutuga välismaine meesterahvas, kes räägib võimalusest osta maailma parima investeerimisfondi osakuid. Fond suunab raha peamiselt Brasiilia kohviistandusse, kusjuures tootlust lubab mees 200 protsenti aastas.

Malle on umbusklik, aga finantsinspektsiooni kodulehelt näeb ta, et helistaja ettevõte on Eestis registreeritud väikefondi valitseja. Finantsinspektsioon on võimekas asutus, usub Malle ja ostab äsja pensionisambast vabanenud raha eest fondi osakuid.

Aga järgmisel nädalal tema telefonile enam ei vastata. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tõdes, et kui see oleks pärislugu, siis jääks Malle tõenäoliselt abita.

"See teenus, mida talle pakutakse, pole kuidagi kontrollitud ja me ei tea, kas see vastab üleüldse sellele investeerimispoliitikale, mida nad meile on kirjeldanud," selgitas Tammer. "Ja ega me ei tea ka, kes need isikud on, ehk kas nad on varasemalt kedagi petnud või on nad kelmid. Ühesõnaga, meil puudub täielik teadmine sellest teenusest ja nendest isikutest."

Ometi saab ettevõte ennast reklaamida, kui Eesti finantsinspektsioonis registreeritud väikefondivalitseja. Et aru saada, tuleb natukene mõistetesse kaevuda.

Ettevõte, mis käsutab investeerimisfondi, on fondivalitseja. Kui tema fondid keerutavad üle saja miljoni euro, tuleb üldjuhul taotleda fondivalitseja või väikefondi valitseja tegevusluba. Kui summad jäävad alla selle, piisab ainult registreerimisest.

Muidugi on niisugusele fondile ka tegutsemispiirangud, millest kõige olulisem on, et avalikult ei tohi selle osakuid pakkuda. Aga avalikuks pakkumiseks nimetatakse asja ainult siis, kui kokku kogutakse üle 2,5 miljoni euro. Väiksemad summad lähevad radari alt läbi ja ettevõte võib kasvõi ajalehte reklaami panna, et tulge, ma kasvatan teie raha viiekordseks. Reklaami juurde võib panna finantsinspektsiooni logo.

"Siin see probleemi iva iseenesest ongi, et kui finantsinspektsioon registreerib väikefondi valitseja, siis inimestele, kes nii detailselt ei tea finantsjärelevalve raamistikku, on see ikkagi teatud kvaliteedimärk, et tegu on fondivalitsejaga, kelle üle on mingi kontroll. Kontrolli tegelikult selliste väikefondivalitsejate üle Eesti seadus meil teha ei lase," rääkis Tammer.

Registreeritud fondivalitsejaid tuleb üha juurde

Selleks, et ennast väikefondi valitsejana registreerida, tuleb finantsinspektsioonile saata kontaktandmed, põhikiri ja info fondide ning investeerimispoliitika kohta.

"Põhimõtteliselt ei olegi meil võimalik registreerimisest keelduda, kui faktiliselt on need andmed esitatud," ütles Tammer.

Kas pärast registreeringu saamist lubatud poliitikatest kinni peetakse, seda finantsiinspektsioon ei tea. Inspektsioon ei tea ka seda, kes täpselt ettevõtete taga peituvad.

"Me küll näeme, et tihti on neil seotust Eestiga väga vähe. Tihti on üleüldse tegu kolmandatest, kõrge rahapesuriskiga riikidest tulevate isikutega või seal osutatavate teenustega," selgitas Tammer.

Väikefondi valitsejad saavad ennast registreerida alates 2017. aastast. Tegemist pole Eesti enda leiutise, vaid Euroopa Liidu raamistikust tuleva võimalusega. Esimesed paar aastat oli ettevõtjate huvi üsna kesine, kuid siis sai registreerimine hoo sisse. Nüüdseks on finantsinspektsiooni kodulehel kirjas 45 tegevusloata väikefondi valitsejat, kusjuures huvilisi tuleb juurde üha suurema hooga.

"Me näeme, et üsna aktiivselt uuritakse sellise registreeringu võimaluse kohta ja väga aktiivselt ka taotletakse neid väikefondi valitseja registreeringuid," märkis Tammer.

Ja ettevõte, kel registreering käes, saab end sellega ilusamaks maalida kõikjal maailmas. Soovi korral võib ta petta vanureid Lätis või Ukrainas, aga miks mitte ka meie oma Eesti inimesi.

"Arvestades, et meie finantssektorisse võivad tulla ka vabad vahendid pensionireformist, siis meie kui finantsjärelevalve roll on ka teatavat hoiatust ja tähelepanu juhtida rahandusministeeriumile, et äkki veel jõuab ka mingeid muudatusi teha selles raamistikus," ütles Tammer.

Inspektsioon: fondivalitseja võiks olla Eestiga seotud

12. aprillil saatis finantsinspektsioon rahandusministeeriumile pöördumise, kus pakkus välja, et seadusesse võiks luua selged reeglid, kuidas fondivalitseja registreerimisest keelduda.

"Et me saaksime siis käe ette panna nende kohtade puhul, kus on tõsised probleemid," selgitas Tammer. "Ja teine hästi oluline osa on sellise tugevama kontrolliraamistiku loomine, et me saaksime neid omanikke ja juhte kontrollida ja me saaksime sellele äritegevusele ka teatavat järelkontrolli teha."

Siim Tammer lisas, et taotluse esitajat võiks siduda Eestiga veel midagi lisaks siin registreeritud osaühingule. "Peakontorid näiteks, omanikud, ärimudelid, et siduda see kohustus Eestiga rohkem ära."

Ühtlasi võiks Tammeri sõnul mõelda suurematele menetlustasudele. Praegu saab finantsinspektsiooni templi kätte 200 euro eest.

"Ma arvan, et see on see raamistik, mille ümber võiks seadusandja hakata mõtlema, et kuhu neid fookuseid seada ja milliseid kriteeriume täiendavalt seadusesse seada," rääkis Tammer.

Aga senikaua, kuni seaduseid ei muudeta, tasub inimestel ilma tegevusloata investeerimisfondidesse lihtsalt väga ettevaatlikult suhtuda. Kusjuures ka siin ei saa finantsinspektsioon väga konkreetselt aidata. Siim Tammer tuletas meelde jaanuarikuist riigikohtu lahendit, mis ütles, et seadus ei anna finantsinspektsioonile alust hoiatusteateid avaldada.

"Ehk me täna oleme olukorras, kus tänu õiguslikule olustikule ei ole meil võimalik inimesi isegi hoiatada selliste äriühingute eest, kes võib-olla osutavad teenust seadusevastaselt," märkis Tammer. "Kogu seda raamistikku vaadates on meil päris kehv keskkond, arvestades, et septembris tulevad inimestele pensionireformist päris suured vahendid."