Eelarvenõukogu: eelarvepuudujääk kujunes mullu erakordselt suureks

2021. aasta riigieelarve eelnõu.
2021. aasta riigieelarve eelnõu. Autor/allikas: ERR

Eesti eelarvepoliitikat hindava eelarvenõukogu hinnangul kujunes riigi eelarvepuudujääk mullu erakordselt suureks ja riigivõlg kahekordistus. Puudujäägi taga on peamiselt koroonakriisiga kaasnenud maksutulude langus, nõukogu peab oluliseks kriisi lõppedes eelarvetasakaalu taastamist.

Statistikaameti andmetel ulatus valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk 2020. aastal 1,3 miljardi euro ehk 4,8 protsendini SKP-st. Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadise hinnangu järgi vastab see struktuursele puudujäägile 3,6 protsenti SKP-st.

Möödunud aastal mõjutas riigirahanduse arengut koroonaviiruse laialdane levik. Kehtestatud piirangutega kaasnes majanduslangus, mis vähendas riigieelarve maksutulusid. Kulud tervishoiule suurenesid ja languse leevendamiseks võeti lisaeelarvega vastu ulatuslik majanduse abipakett.

Eelarvepuudujääk on osutunud algselt prognoositust väiksemaks, kuid tunduvalt suuremaks, kui kavandati enne koroonakriisi.

Võrreldes 2020. aasta riigieelarve ootustega, mille järgi ulatusid nii valitsussektori tulud kui ka kulud 11,5 miljardi euroni, osutusid tulud ligikaudu 600 miljoni euro võrra väiksemaks ja kulud 700 miljoni euro võrra suuremaks.

Euroopa Liidus peatati majanduslanguse tõttu möödunud aasta kevadel arvuliste piirangute järgimine eelarvepoliitika kujundamisel ja Eesti valitsus loobus eelnevalt seatud eesmärgist struktuurset eelarvepuudujääki vähendada. Eelarvenõukogu peab seda otsust põhjendatuks.

Kuna kriisile eelnenud aastatel ei olnud Eesti valitsussektori eelarvepositsioon struktuurses tasakaalus, siis ei kogunenud majanduse headel aegadel ka suuremaid eelarvepuhvreid.

2020. aasta eelarvepuudujäägi katmiseks on kaasatud laenuvahendeid, mis on tõstnud Eesti valitsussektori võlakoormuse 5 miljardi euroni ehk üle 18 protsendi SKP-st.

Eelarvenõukogu peab oluliseks, et valitsus naaseks kriisi möödudes reeglitepõhise eelarvepoliitika juurde, võttes eesmärgiks struktuurse eelarvetasakaalu taastamise.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: