Merits: vaktsiinid annavad tõhusa kaitse ka uute viirusetüvede vastu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviirus. Autor/allikas: Pixabay

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et ühiskonnas liigub ekslik arusaam sellest, et olemasolevad vaktsiinid ei anna uute koroonatüvede vastu kaitset. Tema sõnul ei tähenda antikehade väiksem hulk ilmtingimata väiksemat kaitset ja kui näiteks vaktsiin LAV-i tüvega nakatumist ära ei hoia, siis piirdub haigus kergema köha või nohuga.

Meritsa sõnul tõlgendatakse valesti informatsiooni, et nii vaktsineeritute kui ka haiguse läbi põdenute veres on antikehi, mis hävitavad uut tüüpi viiruse tüvesid, vähem kui antikehi, mis hävitavad vana tüüpi viirust.

"Kui inimene põdes tavalist viiruse tüve, siis vahe antikehade hulgas, mis viirust tapavad, on Briti ja India tüvede puhul umbes kahekordne, Brasiilia tüve puhul kolme- kuni neljakordne. Ja Lõuna-Aafrika tüve puhul rohkem kui kümnekordne. Sellest on ekslikult tuletatud, et kui antikehade hulk on kümme korda väiksem, siis on ka kaitse kümme korda väiksem. See ei pruugi üldse nii olla ja kliinilised katsed näitavad, et see ei olegi nii," selgitas Merits.

"On täiesti vale öelda, et kui neutraliseerivate antikehade hulk on kümme korda väiksem, siis on vaktsiini efektiivsus kümme korda väiksem," ütles Merits.

"Vaktsiinide kaitseefekt ja vaktsiini tekitatud viirusevastane immuunvastus ei ole üks ja seesama. Ei ole ju vahet, kas teivashüppaja hüppab viiemeetrisest latist üle sentimeetrise kõrgusvaruga või viiemeetrise kõrgusvaruga – tulemuseks on ikkagi viis meetrit," ütles Merits.

"Kui te olete saanud vaktsiini, siis tüüpiliselt veres on antikehi, mis tapavad seda vaktsiini tegemiseks kasutatud viiruse varianti 100 protsenti. Neid, mis võtavad maha Briti varianti, 50 protsenti, neid, mis võtavad maha India tüve, 50 protsenti. Neid, mis võtavad maha Brasiilia tüve, 30 protsenti ja neid, mis võtavad maha Lõuna-Aafrika tüve, kümme protsenti. Ka sellest kümnest protsendist enamikel juhtudel piisab täielikult selleks, et inimest kaitsta," rääkis Merits.

Merits märkis, et haigestumise vastu kaitsevad mitte ainult neutraliseerivad antikehad, vaid ka ülejäänud immuunsüsteemi komponendid, mis blokeerivad viiruse paljunemist. "Inimene küll nakatub, aga see nakatumine toimub asümptomaatiliselt või siis ei teki rasket infektsiooni. Tekib näiteks lihtsalt nohu või köha," sõnas ta.

"Need vaktsiinid kaitsevad vägagi efektiivselt kõikide uute viirustüvede vastu. Vaatamata sellele, et nii-öelda otseselt viirust neutraliseerivate antikehade hulk on tõesti väike," lisas Merits.

Hea näitena viitas Merits Jansseni vaktsiini efektiivsusele, mis vana viiruse vastu on 70 protsenti ja Lõuna-Aafrika tüve vastu 50 protsenti.

"Ja ma olen täiesti kindel, et neutraliseerivate antikehade vahekord on ikkagi üks kümnele nii-öelda vana viiruse poole kaldu. Ehk kümme protsenti on täiesti piisav tagamaks vägagi efektiivset immuunkaitset."

"Kõik andmed, mis on praegu olemas, on kooskõlas sellega, et olemasolevate vaktsiinide tekitatud immuunvastus kaitseb vähemalt enamikel juhtudel ka uute tüvede eest, takistades või vähendades võimalust, et inimene üldse nakatub ja oluliselt vähendades võimalust, et tekib haigus, veel vähem siis raske haigus," ütles Merits.

"Ei ole mingit põhjust arvata, et ükski viirustüvi suudab vaktsiini tekitatud immuunkaitsest läbi murda, kui see immuunkaitse on nii-öelda maksimaalsel tasandil," lisas ta veel.

Meritsa sõnul on tõenäoline, et Indias ja Brasiilias, kus praegu viirus jõudsalt levib, võib tekkida veelgi uusi koroonaviiruse mutatsioone. Vaktsiini kavandamine ja arendamine käib tema sõnul aga tänapäeval reaalajas.

"Niipea kui detekteeritakse mingi uus ja problemaatiline tüvi, võtab vaktsiini valmistamine ja genereerimine minuteid ja tema füüsiline valmistamine ning tootmisprotsessi ümberprofileerimine on tõenäoliselt teostatav päevadega," sõnas Merits.

"See on nii lihtne. Ja seda on ammu tehtud. Iga uue viirustüve vastu, et meil ilmub, on kohe genereeritud praktiliselt reaalajas ka vaktsiinikandidaat," märkis ta.

Aeganõudvam pool on Meritsa sõnul vaktsiinide antikehade katsetamine ja nendele kasutuslubade saamine. "Aga nagu meie oma kogemus näitab, ei võta see aasta ega kaks aastat, aga kuid," lausus Merits.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: