Üks kõrge EKP funktsionäär (kes nime mäletab?) tavatses oma kõnesid alustada lausega: "Elame erakordsel ajal...". Sama seis on meil koroonaga. Viimase kolme nädala langustempod on -17, -21 ja -40 protsenti. Mis on täiesti uskumatu, sest kui lähtuda otsustajatele nii armsast R-looma käitumisest, siis peaks olema langustrend aeglustuv, mitte kiirenev.

Ja kui võtta veel arvesse ka piiranguväsimus, siis seda enam ei tohiks nakatumine nii kiiresti langeda. Aga langeb. Kiirenevalt, nagu taevast alla kukkuv lennuk.

Olen ennast viimasel nädalal kujutanud juhitavuse kaotanud lennuki kokpitti. 100 meetri (nakatumise) piiri ületame lähipäevil. Nüüd loen sekundeid, millal me vastu "maad" prantsatame, st millal jõuavad nakatumise nulli. Juba seitse päeva järjest näitavad kõik mõõdikud, et pauk käib 9. või 10. juunil.

Need mõõdikud on suhteliselt lihtsad.

Esimene mõõdik näitab testide arvu järgi normaliseeritud nakatumist. Normaliseerida on vaja sellepärast, et laupäevas ja pühapäevase languse andmed jõuavad puntras esmaspäeval ja teisipäeval kohale ja nii näib, et lennuk justkui lappab turbulentsis üles ja alla oluliselt rohkem kui tegelikult. Sellel graafikul on näidatud punase ja rohelise joonega ka keskmine üles-alla rappumine (üks standardhälve). Nagu näete, siis punase ja rohelise joone vahemaa kogu aeg kahaneb, st turbulents väheneb. Mis on väga positiivne uudis.

Järgmised kolm mõõdikut on sellised inertsiga suunanäitajad, mis siluvad ära turbulentsist tingitud üles-alla rappumised, arvutavad välja keskmise langusnurga ja ennustavad maaga kokkupuutepunkti. Excelis on selle riista nimi trendline + forecast.

Väga oluline on otsustada, mis hetkedel seda kella käivitada. Tugipunktideks on esimesel graafikul olevad kõrgeimad punktid (punasega) 4., 11. ja 18. mai ning meid huvitab, millise vektoriga me maa poole kihutame. Mul on armatuurlaual kolm vektorit, iga kuupäeva jaoks oma. Mis osutavad üsna üksmeelselt 9.-10. juuni peale. Nii juba kümme päeva järjest.

Viimase, alates 18. mail koostatud vektori graafikule märkisin ka terviseameti statistilise näidu, nädala keskmise nakatumise. Mai keskpaigas teatas terviseamet, et nädala keskmine nakatumine on 170. Uudise avaldamise päeval oli vektor juba 140 peal ehk terviseamet oli ligi 20 protsenti ajast maas. Nii nagu nad kogu aeg on.

Põhjus on väga lihtne: kui sa keskmistad päeva näidud nädala kekmiseks, muutub sinu reageerimiskiirus seitse korda väiksemaks.

Keskmistamine on tihti hea tööriist, aga kiiresti muutuvates oludes eluohtlik. Kujuta endale ette, kui lennuk sööstab maa poole ja kiirusemõõdik teatab, et "viimase seitsme sekundi jooksul on lennuki kõrgus olnud keskmiselt 170 meetrit". Ning sul pole õrna aimugi langemise kiirusest, kümme meetrit sekundis. Ega sellest, et sama vektoriga langedes on jäänud maaga kokkupõrkeni 11 sekundit.

Sama jama oli terviseametil ka veebruaris, mil nad lihtsalt magasid maha 6. veebruari trendi pöördepunkti. Nad ei saanudki seda näha, sest nad opereerivad seitsme ja 14 päeva keskmistega. Näiteks praegu oleme olukorras, kus 14 päeva keskmisega opereerides on maaga kokkupõrge vältimatu. Mis iseenesest on ju positiivne, aga terviseamet ja kriisikomisjon võiks ammu juba kõik piirangud kaotada. Neid ei järgita niikuinii, vaata viimast, mobility graafikut.

Sõbrad, game over! Mäng läbi!

Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerimisele. Millega on ka hästi, sest minu rehkenduste kohaselt oleme jaanipäeva paiku ületamas karjaimmuunsuse lävendit.

Mul on hea meel, et viroloog professor Andres Merits nimetas ERR-is minu vastavaid arvutusi täpseteks, küsimus on vaid, kas karjaimmuunsuse lävend on 50, 70, 75 või 80 protsenti. Vaadates kivina kukkuvat nakatumist ja piirangute vältimist, on ainus loogiline seletus piisav immuunsustase ühiskonnas.

Ja kui see on nii, siis vähemasti SARS-CoV-2 võib Eestis oma pillid kokku pakkida ja oma sureva corosauruse maha matta.

Väljas on suvi, meel on rõõmus, hakkame elama, mängima, puhkama ja tööd rabama!

Ühe mõtte tahaks siia lisada. Ametlik statistika (terviseamet, kriisikomisjon, valitsus) võiks edaspidi mütoloogilise olendi R (nakatamiskordaja, mida keegi oma silmaga näha ei suuda ja enamus ei oma õrna aimugi, kuidas seda arvutatakse) asendada selgemate ja lihtsamini hoomatavate näitajatega. Näiteks "nädala keskmine langustrend" või "langustrend alates viimasest maksimumist". Minu graafikutelt võite vabalt spikerdada.

*

Lõpetuseks mõned lahtiütlused. Esiteks, mul puudub isiklik huvi ja kasu koroona analüüsimisest. Teen seda omast vabast ajast ja tahtest. Teen seda, sest mul on selleks vajalikud oskused, kogemused ja näen, et seda on kogukonnale vaja. Teiseks, mul on korralik matemaatika, statistika, analüütika ja metroloogiaalane haridus TalTechist ja üle 20 aastane strateegilise ja süvaanalüüsi kogemus.