Kadastik: kolmanda laine eel tuleks vaktsineerida noored inimesed

Foto: ERR

Koroonaviiruse kolmandaks laineks valmistumisel peaks olema prioriteet noorte inimeste vaktsineerimine, ütles Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president ja haridusministri nõunik Mario Kadastik ETV saates "Suud puhtaks".

Mario Kadastik rääkis, et kui koroonaviiruse teises ehk kevadises laines on olnud prioriteet vanemate inimeste ja riskigruppide vaktsineerimine selleks, et haiglate koormust leevendada ja suremust vähendada, siis kolmanda laine eel tuleks vaktsineerida noori inimesi.

"Kolmandaks laineks valmistumisel peaks minu meelest olema prioriteet põhiliste nakkuse kandjate ja levitajate dünaamika maha võtmine ehk vaja oleks vaktsineerida tegelikult noori. Neid, kes ringi käivad, kes suhtlevad aktiivselt. Kampaania peaks olema, et suvel vaktsineerigu noored. Kui viirusenivoo on nagunii madal, haiglad saavad hakkama, siis suvel oleks vaja ära vaktsineerida põhiline tööjõuline elanikkond - gümnaasiumi lõpetajad kuni 40-aastased," selgitas Kadastik.

Ta põhjendas, et suviti inimesed reisivad rohkem, aga reisijad on just pigem noored. "Kui uus laine pihta hakkab, siis nad ei ole enam nii vastuvõtlikud ja ei too viirust nii palju sisse. Ja kui toovad, siis ei levi see nii palju. Pensionärid ei ole need, kes seda viirust omavahel levitavad," lisas Kadastik.

Sama meelt on ka Lääne-Tallinna keskhaigla juht, endine kriisistaabi pealik Arkadi Popov. Tema sõnul tuleks massvaktsineerimisega kiiresti alustada, sest suvel lähevad inimeste reisidele ja puhkustele ning vaktsineerimisega ei jõua siis enam järele. 

"Sellega peab kiirustama. Nagu Mario õigesti ütles, siis ees ootavad uued lained ja kõige suurem kaitse on massvaktsineerimine. /.../ Kuldne periood selleks on suvi, kui haiglad on suhteliselt tühjad, vanemad inimesed on kaitstud ja haigus ei levi nii kiiresti," ütles Popov.

Popov loodab, et kahe-kolme kuu pärast on Eestis vaktsineeritud 60 protsenti elanikkonnast, sealhulgas haiguse läbipõdemisel immuunsuse saanud inimesed. Popovi sõnul võiks olla vaktsineerimisprotsent 80, aga ilmselt jääb see madalamaks kui 70. 

Kolmandaks laineks tuleb võtta õppetunde eelmistest

Saatekülalised rääkisid, et koroonaviiruse kolmanda laine vältimiseks või leevendamiseks tuleks võtta õppust eelmisest kahest lainest.

Mario Kadastik ütles, et koroonaviiruse kahe laine erinevus tuleb osalt ajast, mil haigus levima hakkas. Esimene laine algas nakkushaiguste hooaja lõpus kevadel, teine laine aga sügisel, mil viirused levivadki rohkem, ning samas suhteliselt vara. Jaanuaris tõi viiruse leviku suure kasvu Briti tüve pealetulek, sest piirangud ei muutunud.

Kadastik ütles, et kui piiranguid oleks karmimalt ja varem rakendatud, oleks nakatumise kasv jäänud madalamaks.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõdes, et teises laines võeti esimesest lainest liiga vähe õppust.

"Mida esimene laine meile õpetas, need õppetunnid jäid suures osas õppimata. Esimene laine õpteas meid üllatuma. Esimene laine õpetas, et mustad luiged ehk peaaegu võimatud sündmused, aga väga suurte kahjudega, on endiselt olemas. Esimene laine õpetas, et meie teadmised pandeemiatest, eriti sellistest nagu koroona, on päris õhukesed kogu maailmas. Sellest tasapisi hakkame õppust võtma," rääkis ta.

Sotsiaalteadlane ja akadeemik Tiina Randma-Liiv leidis, et eelmistes koroonalainetes ei ole valitsuses olnud kuigivõrd ettevaatavat juhtimist.

"Meie valitsus ju tegeleb väga palju kriisi operatiivjuhtimisega, aga strateegilist, väga palju ettevaatavat juhtimist on vähem märgata olnud. Selles mõttes on väga hea, et me hakkame praegu rääkima kolmandast lainest, sest eelmisel suvel, eelmisel sügisel väga hoogsat strateegilist teiseks laineks ettevalmistamist ei olnud. Võib-olla selles mõttes valmisolek oli natuke väiksem. Ma mõtlen just riigi tasandil," rääkis ta.

Ta selgitas, et haiglate ja meditsiinisüsteemi tasandil oli ettevalmistus ilmselt täpsem, kuid valitsus oleks võinud tema hinnangul seada mingeid piire, näiteks nakatumiste arv, millest alates piiranguid seadma hakata. Samuti oleks võinud eelmisel aastal juba vaktsineerimisplaane koostada.

Randma-Liiv ütles ka, et tema hinnangul lootis valitsus teise laine alguses veebruarikuus liiga kaua inimeste vastutusele. "Riik ei võtnud seda järgmist vastutust. Tegelikult tavalistel inimestel on piiratud informatsioon kriisi tõsiduse kohta ja nagu me teame, siis kõik ei käitu ka nii nagu sellised pehmed soovitused on, et hoidke kontakte jne," lisas ta.

Mario Kadastik märkis, et kolmandaks laineks valmistumisel tuleks võtta eeskujuks esimese ja teise laine õppetunnid ja sellest kombineerida meetmed kokku.

"Kui esimeses laines me reageerisime väga ruttu, väga tugevalt, teises laines reageerisime aeglaselt, samm-sammu haaval, vaadates, kuidas asi kulgeb, siis kolmandaks laineks võiks olla loogiline, et meil on ääretingimused ära proovitud ja võtaks nüüd kuhugi kahe vahele."

Ka Soomere märkis, et kolmandaks laineks valmistumisel tuleb vaadata minevikku. "Kui me räägime tuleviku ennustamisest või valmistumisest tulevikku, siis parim võimalus selleks on vaadata, mis on minevikus olnud. Meie tulevikuprognoosid ju kõik tuginevad sellele, kuidas asjad on minevikus olnud."

Soomere ütles, et kui enamasti vaadatakse, mida on valesti tehtud, siis tuleks küsida, kas riik on ka midagi õigesti teinud, millega võiks rahulikumalt kolmandale lainele vastu minna.

"Siin ma ütleksin küll, et riik tegi midagi väga õigesti, mida paljud teised riigi ei teinud - ta hakkas nõu küsima kõige targematelt. Päris pandeemia esimestel päevadel kutsuti kokku Covid-19 tõrje teadusnõukoda ja hakati sealt ekstraheerima tarkust, mida oleks vaja otsuste tegemiseks. Selge, et see protsess ei ole iseenesest kuigi kiire, ka otsused võtavad aega, aga mida me õppisime ja millega tuleb kindlasti minna edasi, on teadusnõustamise kuldreegel, mis saadi selgeks justnimelt koroona ajal, et nõu peab olema mitte ainult parim võimalikest ja olema avatud kõigile, vaid ta peab tulema ka volitatud või mandaadiga inimestelt. Ühiskond peab teadma, keda kuulatakse," rääksi akadeemik.

Tema sõnul koroonaviiruse laine kindlasti tuleb, aga ei ole teada, kui tugevalt.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: