Synlab uuris koroona antikehade tekkimist oma töötajatel

Foto: Raigo Pajula/ITK

Synlab uuris, kui palju antikehi tekkis ettevõtte töötajatel pärast Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiiniga vaktsineerimist ning kuidas need püsisid.

Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson selgitas "Ringvaates", et nädal pärast Pfizeri vaktsiini teise doosi saamist oli enamikul inimestel tekkinud antikehi umbes 20 000 ühikut milliliitri kohta.

Uuesti kontrolliti antikehade olemasolu kuus nädalat pärast teist doosi. Siis oli antikehade tase veidi langenud. "On näha, et mõningal määral antikehade tasemed langevad, aga ei lange nii palju, et nad oleks võrreldavad inimestega, kes on saanud ühe doosi või keda pole üldse vaktsineeritud," rääkis Peterson.

Professori sõnul oli näha ka, et vanematel inimestel kipub antikehade tase kiiremini langema. "Kuue nädala juures oli nendel antikehade langus sügavam kui noorematel inimestel. Natuke tuli välja ka seda, et langus on suurem vanemaealistel meestel," lisas ta.

Ta tõdes, et poolteist kuud ei ole samas uurimiseks pikk aeg ning pigem tuleks antikehi uuesti uurida näiteks pooleteise aasta pärast. Samuti peaks olema niisugune uuring laialdasem kui 100 inimest.

USA ravimifirma Pfizer koroonavaktsiini saanud inimesed vajavad ettevõtte juhi hinnangul tõenäoliselt kolmandat doosi kuue kuni 12 kuu jooksul pärast esmast vaktsineerimist.

Petersoni hinnangul on seda veel vara öelda. Ta ei samas välistanud, et tulevikus võib olla vajalik teha ka kolmas süst, aga seda näiteks aasta pärast.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: