Meestele peaks sooline võrdõiguslikkus korda minema, sest see on õiglasema elukorralduse küsimus, millel on laialdane kasu, sealhulgas majanduslik kasu kogu meie ühiskonnale, ka meestele.

Aastal 2020 sündis Eestis veidi enam kui 6700 poissi ja 6400 tüdrukut. Alates sünnist hakkavad ühiskonna ootused neid väikeseid inimesi vormima selle järgi, mida peetakse sobivaks naistele, mida meestele. Sooliselt piiravad ootused ja ühiskondlikud mõttemallid avaldavad käitumismustritele mõju terve elukaare jooksul.

Poisina on tõenäoline, et panustad oma haridusse vähem, sest õpikutarkus ja head hinded pole edu jaoks kõige olulisemad. Ülikooli sa pigem ei lähe või jätad pooleli, sest oluline on varakult hakata raha teenima. Nii näiteks oli 2019 aastal meesõppurite osakaal magistriõppes vaid 37,4 protsenti. Täiskasvanueas oled ületöötanud, aega laste elust osa saada on vähe ning tasapisi annab tervise nõrgenemine endast märku. 

Sündides tüdrukuna on tõenäoline, et su palk on tulevikus oluliselt väiksem meeste omast. Eurostati andmete järgi oli aastal 2019 Eesti ikka veel kõige suurema soolise palgalõhega riik Euroopa Liidus, kus naiste ja meeste keskmine brutotunnitasude vahe oli 21,7 protsenti.

Selleks, et edu saavutada, pead tunduvalt rohkem vaeva nägema. Lisaks palgatööle jäävad sinu kohustuseks sageli ka tasustamata hoole- ja kodutööd. Koroonapandeemia ajal on Euroopa mehed panustanud varasemast rohkem kodutöödesse (12,1 tundi nädalas), kuid see on olnud siiski oluliselt madalam naiste panusest (18,4 tundi nädalas).

Samuti on naistel oht langeda kodus vägivalla ohvriks, Euroopa põhiõiguste ameti järgi on viimase viie aasta jooksul füüsilist vägivalda kogenud naistest 64 protsenti kogenud seda kodus. Samuti on naistel oht kogeda seksistlikku käitumist töökohal. Need on vaid mõned näited soolisest ebavõrdsusest ja selle mõjust. 

Usun, et ükski lapsevanem ei taha oma lapsele sellist saatust. Õnneks on viimastel aastakümnetel toimunud juba muutused. Nii näeme rohkem mehi oma lastega aega veetmas ja nende eest hoolitsemas, kuigi siiski on liiga harvad juhud, kus mehed vanemapuhkust võttes lapsega koju saavad jääda. Näiteks statistikaameti andmetel oli  2019. aastal vanemahüvitise saajatest mehi vaid 12 protsenti.

Võrdsemalt jagatud hoolduskoormus laseb aga meestel luua oma laste ja lähedastega mõistvamaid suhteid ning teisalt jällegi lühemad karjäärikatkestused annavad naistele omakorda paremad võimalused tööturul.

Eesti on viimaste aastakümnetega teinud läbi suure arengu, kuid nüüd me oleme jõudnud punkti, kus vaja on järgmist arenguhüpet. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et Eesti liigub sugudevahelise võrdsuse poole teosammul.

Saja punkti skaalal, milles üks tähistab täielikku soolist ebavõrdsust ja sada soolist võrdõiguslikkust, on meie skooriks aastal 2020 vaid 60,7. EIGE arvutuste kohaselt suurendaks soolise ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus aastaks 2050 sisemajanduse kogutoodangut kuni 9,6 protsenti.

Arenguhüppest saamegi rääkida siis, kui meil on tasakaalustatud ühiskond, kus naised ja mehed, tüdrukud ja poisid on võrdselt väärtustatud ning neil on võimalus olla oma valikutes vaba. Ning see peakski mehi motiveerima seisma soolise võrdõiguslikkuse eest. 

Kuidas saab mees seista soolise võrdõiguslikkuse eest?

• Kui kuuled oma tutvusringkonnas seksistlikke nalju, siis ära naera kaasa sest see pole okei! Pigem ütle ka sõbrale, et need naljad on nõmedad.
• Kui näed sooliselt piiravaid reegleid, näiteks, et tüdrukutele ei võimaldata lasteaias maadlustunde või poisse ei julgustata koolis osalema toidu tegemise tunnis, siis seisa neile reeglitele vastu.
• Kui sul on laps, siis võimalusel kasuta oma õigust isapuhkusele ja vanemapuhkusele ning saa osa nendega koos kasvamisest. See on raske, kuid seda väärt.
• Ära osale oma laste kasvatamises ja koduses elus, nagu oleksid külaline või abistaja. Jaga oma partneriga koduseid töid võrdseid ja ära oota, et sind palutaks.