Uus võrdse kohtlemise volinik: puuetega inimeste õigused on vähem kaitstud

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Alanud aastal ametisse asuv uus võrdse kohtlemise volinik Christian Veske tahab suuremat tähelepanu pöörata puuetega inimeste õiguste kaitsele.

Uue voliniku sõnul on positiivne, et Eesti on liikumas võrdsema ühiskonna suunas.

"Viimane huvitav uuring, mis tuli välja, oli sotsiaalministeeriumi tehtud soolise võrdõiguslikkuse monitooring. See näitab, et valdav osa inimesi arvab, et ühiskond, kus naised ja mehed on võrdsed, on hea ühiskond, kus elada," sõnas Veske.

Statistika näitab, et pöördumiste arv voliniku poole on viimastel aastatel langenud. Kui 2017. aastal oli pöördumisi 441, siis 2021. aastal pöörduti 239 korral.

Läbi aastate on enim muret tekitanud sooline diskrimineerimine, perekondlike kohustuste ebavõrdne jagunemine, veendumused ja puue.

"Sageli on probleemiks see, et õigusraamistik ei tule ajaga kaasa või on mingil põhjusel aeglane. Näiteks puuetega inimeste õigused on vähem ka kaitstud võrdse kohtlemise seaduse all kui mõned muud alused. Seda ma näen probleemina ja seda sooviksin riigiasutustega rohkem arutada või laua peale tõsta," rääkis Veske.

Arenguruumi näeb tulevane volinik ka teistes võrdse kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse seadusega reguleeritavates valdkondades.

"Kindlasti üheks probleemteemaks ma näen ka seksuaalse sättumuse alusel ebavõrdset kohtlemist ja negatiivseid võimalikke hoiakuid. Kooseluseadus kui selline läheb küll voliniku pädevusest väljapoole, aga samas on see oluline. Õigusruumi arengu seisukohalt on lüngad seal sees ja see võib mõjutada teatud inimeste elu," rääkis Veske.

Christian Veske asub võrsete võimaluste voliniku ametisse 16. veebruaril.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: