"Kõige positiivsena tõstaksin esile selle, et valitsuse toon on teistsugune - see on taas praktiline ja asjalik, ei tegeleta konflikti otsimisega ega küsija naeruvääristamise ja solvamisega," rääkis Moora. Tema hinnangul püüab Kallase valitsus tegelda asjadega sisuliselt ning ka uue valitsuse tegevuse hoog tundub parem kui eelmisel, Jüri Ratase juhitud valitsusel, vähemalt selle lõpus.

Moora tõi välja, et valitsuse tegusust on kiitnud ka Keskerakonna üks juhtfiguure Jaanus Karilaid.

Valitsuse efektiivsust näitab ka see, et lisaeelarve suudeti kiiresti ja ilma suuremate vastasseisudeta kinnitada, leidis Moora. Teiseks on uus valitsus saanud Moora hinnangul vaktsineerimine "enam-vähen maitsekalt käima". Samas on siin vaja jätkuvalt avalikkuse ja meedia survet valitsusele, kuna vastasel juhul kipub hoog raugema ja doosid riiulile jääma, märkis Eesti Ekspressi peatoimetaja.

Lisaks on tema sõnul tekkinud valitsusvahetusega tõsine ja täiskasvanulik suhtumine tähtsatesse teemadesse nagu kliimateemad ja digipööre.

Uue valitsuse esimese suurema ebaõnnestumisena nimetas Moora koroonaviiruse briti tüve tuleku mahamagamist, mistõttu toimus suur COVID-19 leviku kasv. Samas ta möönis, et süüd on ka eelmisel valitsusel ning uue valitsuse ministrid ei saanudki koheselt pädevad olla. "Meetmed, mis vana tüvega töötasid, nüüd ei töötanud, kuna see on nii palju nakkavam. See oli terviseameti alatähtsustav hoiak, mis selle (kiire leviku - toim.) tõi. Selge, et uus poliitik ei saanud tajuda neid allhoovuseid," ütles ta.

Moora rääkis ka sellest, et sarnaselt eelmise aasta kevadele, kui inimestele tundus, et asjad koroonavaldkonnas paranevad ja ühiskond avas ennast ise, siis nüüd paistab minema samuti. Tema hinnangul võib see nüüd aga tähendada uuesti nakatumiste kasvu.

Lisaks võiks valitsus koroonaviiruse ohjeldamiseks kehtestada kõigi reisijate kohustusliku testimise ja jõustada saabujate karantiini nõude, leidis ta.

Uue valitsusega ei ole kadunud ka varasemate puudused, kus mõni erakond püüab populistlikel kaalutlustel ellu viia mõnda ebaratsionaalset algatust nagu Haapsalu raudtee ehitamine või tasuta ühistransport, rääkis Moora.

"Üks püsivam puudus on aga see, et nagu varasemad, on ka see valitsus ehitatud maksurahu lubadusele. Samas on Eesti majandus kasvanud ja ühiskond muutunud ning see on toonud kaasa olukorra, kus avalikul sektoril kasutada olevate vahendite hulk üha väheneb," rääkis Moora. "Maksurahu lukustamine tähendab, et sisulisi väga suuri reforme ei tule," tõdes ta.