Härma: pea kõikjal Eestis on nakatumiskordaja R väga lähedal ühele
Nakatumiskordaja R püsib Harjumaal 0,9 peal, kuid muudes maakondades on see tõusnud väga lähedale ühele, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
Härma selgitas kolmapäevasel pressikonverentsil, et haigestumine on Eestis stabiliseerunud ning kui nakatumine püsib järgnevatel nädalatel 200-300 juures, siis leeveneb koormus ka haiglavõrgule.
Oluline on tema sõnul ka see, et vaktsineerimise hõlmatus kasvab pidevalt. Möödunud nädalal tuvastati aga kaks India ja viis LAV tüve juhtu, millest viimased olid kohalikud ja India tüvi toodi riiki sisse.
"India tüve korral on antikehade neutraliseeruv aktiivsus pisut madalam /---/, kuid mitte samal määral, nagu oleme seda LAV tüve puhul näinud," sõnas Härma ja lisas, et India tüvi siiski allub vaktsiinile.
Härma kutsus inimesi üles ka Hoia rakendust alla laadima, lisades, et seda on pidevalt täiendatud.
"Just nüüd suurenevad lähikontaktid ja siis on Hoia äpist kõige rohkem kasu," ütles Härma soojadele ilmadele ja restoranide väliterrasside avamisele viidates.
Kersna: ministeerium ei näe probleemi, kui keegi soovi korral distantsõppele jääb
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna selgitas, et paljud lapsevanemad on kirjutanud, et nad jätaks oma lapsed hea meelega kaugõppele, sest kardavad neid kooli lasta ning lastele on distantsõpe sobinud.
"Haridus- ja teadusministeerium ei näe selles probleemi, aga kindlasti on vaja see kokku leppida kooliga," lisas ta.
Kersna selgitas, et OECD riikides pole kõikjal ühtemoodi koolilaste kaugõppele saatmist rakendatud.
"Üks asi, mis on välja joonistunud, on see, et mida paremad on olnud riigi PISA tulemused, seda rohkem hoiavad riigid ka oma koole lahti," sõnas Kersna ja lisas, et Eestis on paljude riikidega võrreldes koolid kauem kontaktõppel olnud ning ka Eesti PISA tulemused on tugevad.
Küll aga on kaugõppe tõttu Kersna sõnul tekkinud õpilüngad, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Koolides tuleks aga avamise järel kindlasti ruume õhutada ja võimalusel teha õues õppimise ja e-õppe päevi. Lisaks saavad õpetajad teha ka kiirteste, täpsustas minister.
"Kui meil tavapäraselt on õpetajad klassis ja lapsed liiguvad erinevate klasside vahel, siis soovitame koolidel teha nii, et klass on ühes ruumis ja erinevad õpetajad tulevad nende juurde," sõnas minister.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve