"Kokkuhoiukohtade otsimisel peame arvesse võtma päästeametile antud ülesandeid, siseturvalisuse arengukava, uuendatud päästevõrgustiku strateegiat ning kohustust tagada parim võimalik päästeteenus," ütles Tammearu.

"Päästeamet päästab aastas 300 inimelu ja säästab 358 miljonit eurot varakahju, kontrollib kokku üle 6500 ehitise ohutust ja menetleb ehituskontrollis ligi 24 000 taotlust, aastas jõuame ennetustööga 180 000 inimeseni. Meie missioon on ennetada õnnetusi, päästa elu, vara ja keskkonda," lausus Tammearu.

"Samas on selge, et nii suure kärpe puhul ei piisa majanduskulude ülevaatamisest, vaid tuleb vähendada ka inimeste arvu," sõnas Tammearu.

Tammearu sõnul mõjutab see kõiki päästeameti teenuseid - ennetus, järelevalve ja reageerimine - ja seeläbi otseselt Eesti turvalisust.

Ta märkis, et vaatab koos siseministeeriumiga võimalikud kärpekohad üle, kuid selguse kärbete vajalikkuses toob augustikuine majandusprognoos.

"Palku me ei plaani kärpida. Meie prioriteet on päästjate palga tõus," ütles Tammearu.

Praeguse kava kohaselt on Tammearu sõnul plaan tõsta järgmisel aastal päästjate palka kolm protsenti. "Minimaalne päästja palk peab olema aga 1,2 Eesti keskmist palka. Vaid nii tagame päästeteenistuse jätkusuutlikkuse, arvestades lisanduvaid ülesandeid ja aina mitmetahulisemaks muutuvat päästetööd."