Kuigi täpset droonide hulka, mis Ust-Luga piirkonda saadeti, ei ole teada, siis oli neid tõenäoliselt tuhatkond ning need koguti kokku sihtmärgi lähedale parvlema, kuni piisav kogus oli koos, kirjeldas Suur.

"Ja siis selleks, et Vene õhutõrje üle koormata, rünnati massiliselt Ust-Luga sadamas erinevaid tööstusettevõtteid ja rajatisi. Ja seal tabati kütuse- ja naftamahuteid, pumplaid, laadimistaristut ehk vedelkütuste laevale laadimise taristut, tabati raudteesõlme ja ka kohalikku alajaama, nii et sealt kadus mingil hetkel ka elektrivarustus. Ja mõningate droonidega rünnati ühte Vene väikest raketilaeva merel," lausus Suur.

Edu aluseks oli ukrainlaste muljetavaldav juhtimissüsteem, kus olid kokku ühendatud erinevad juhtimismeetodid. "Nii kahepoolse satelliitside, eelprogrammeeritud liikumise etteantud marsruudil, orienteerudes kõigi nii-öelda maa orientiiride järgi, kui ka tõenäoliselt masinnägemise kombineerituna mingi AI-elemendiga," ütles Suur.

"Mis on rünnaku edu juures oluline – liiga palju laskemoona ei kulutata ühele objektile ehk kui saadakse aru, et tabamused on saavutatud, objekt on kas hävitatud või vajalikul määral purustatud, siis järgmised droonid suunatakse ümber järgmistele objektidele," lisas ta.

Vene sõjalaev, millele droonid korralikult pihta said, on väike raketilaev pikkusega ligikaudu 60 meetrit ning laeva peamiseks võimeks on tiibrakettide laskmine, kirjeldas Suur.

"Loomulikult on ka väikene õhutõrje pardal, aga ilmselgelt see ei osutunud sel korral piisavaks," märkis ta.

Tõenäoliselt ei kuulunud selle laev ründamine ukrainlaste esialgsetesse plaanidesse, ütles Suur.

"Seisukoht on, et tegemist oli nii-öelda võimaluse ärakasutamisega. See laev avastati sealt, see laev ei teinud teatud kaitsemanöövreid, mida need tavapäraselt sellisel puhul teevad ja see tegi võimalikuks selle laeva ründamise," lausus ta.