"Olukorrast riigis" kritiseeris valitsuse kärpekava

Foto: ERR

Ajakirjanikud Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik kritiseerisid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" valitsuse esitatud nõuet riigiasutustele viieprotsendiliseks tegevuskulude kärpeks, leides, et poliitikud püüavad sellega vastutusest kõrvale hiilida.

"Tõenäoliselt taheti mugavalt anda kärpimise korraldus asutuse juhtidele," leidis Lepik, kelle arvates lõikas valitsus sellega ise endale näppu. Kui kaitseväe juhataja Martin Herem otsustas koondada kaitseväe orkestri, mis osutus avalikkuse jaoks väga ebapopulaarseks otsuseks, tuli hakata seda klaarima valitsuse liikmetel, rääkis ta. "Kui tahate ise kokku hoida, siis palun andke selgem suunis," ütles Lepik ministreid silmas pidades.

Ka Riikoja leidis, et sellisel kujul kärpeplaani esitamine ei paista tõsine tegevus: "Kärpeplaani naeruvääristab peaminister Kaja Kallas ja tema juhitud Reformierakond ise ja just nimelt sellega, et nad ei tegele sisuliste probleemidega, vaid ainult kosmeetikaga - sama [kärpimise] protsendimäära kõigile ühte moodi välja mõõtmisega ja siis selle järgi otsustamisega."

Tema sõnul tekib nii olukord, kus paljud asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid peavad kärpima nii, et veri ninast väljas - neil on tihti vähe võimalusi teha seda muud moodi kui personali kärpimise arvelt - aga samas on riigi haldusalas ka asutusi ja ameteid, sihtasutusi, mida kärpimine absoluutselt ei puuduta ning mis pahatihti tegelevad asjadega, mille kohta võib küsida, kas riik üldse peab nende asjadega tegelema.

Lepik leidis siiski, et riigi koomale tõmbamine on mitmes aspektis viidud tasemele, kust millegi kärpimiseks tulebki midagi konkreetselt välja lõigata. "Sõnum eelmisest finantskriisist on aga olnud, et riik peab tegema täpselt samu asju mis kogu aeg, aga natuke odavamalt. Aga see ei ole lihtsalt võimalik!" rääkis ta.

"Rääkimata sellest, et kokkuhoidmiseks määratud 60 miljonit eurot on riigieelarve kontekstis täiesti tühine summa ja täiesti naeruväärne ka olukorras, kus näiteks maakondade tasuta bussiliiklus jääb alles, mille hind on umbes 20 miljonit," tõdes Lepik.

Tema hinnangul on Reformierakonnal vaja näidata, et nad kärbivad, kuna opositsioonis nad väitsid, et riik laristab kogu aeg. Kuna riik on võtnud nii palju kohustusi, siis ei saagi eelarvepuudujääki kiirelt vähendada, lisas Lepik. "Aga mitte keegi ei ole rääkinud sellest, kas tuleks maksusüsteemi muuta, kas mõelda sellele, et seda mida riik teeb, rahastada uutest allikatest. Kui seda diskussiooni ei ole, siis viie protsendi kaupa kärpimine on täiesti mõttetu tegevus," rääkis Lepik.

Riikoja tõi esile, et mõne aasta eest tegutsenud Eesti riigireformi sihtasutus tegi sisuka ülevaate, mida riigireformi käigus võiks teha, kuidas vaadata üle riigi funktsioonid, vajadused, ülesanded ja selle põhjal otsustada, mida peaks kärpima.

"See eeldab riigi sisulistele tegevustele otsa vaatamist. Aga sellega ei viitsi ükski poliitik tegelda. See Reformierakonna ja Keskerakonna praegune kärpeplaan tõestab seda, et sisuliste asjadega ei tegeleta," leidis Riikoja.

Tema hinnangul võivad poliitikud siiski loota, et võidavad selliste kärpenõuetega populaarsust, kuna valijate jaoks elavadki riigiametnikud liiga hästi ning rahvas kaldub selliseid kärpenõudeid toetama.

Lisaks oli saates jutuks koroonaviiruse ja vaktsineerimise olukord, riigikogu esimehe Jüri Ratase kulud peamnistrina ning diplomaat Clyde Kullile esitayud kahtlustused.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: