Palloson: Venemaa sihib umbes kümmet Eesti kaitsetööstusettevõtet

Kaitsepolitsei vahetab pidevalt Euroopa luureteenistustega infot ning ka Threodi rünnaku puhul saadi Lätilt olulist teavet. Praegu on teada, et Venemaa on võtnud sihikule umbes kümme Eesti kaitsetööstusettevõtet, ütles "Aktuaalses kaameras" kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.
Millal, kui palju ja millist infot te Lätist võimaliku rünnaku kohta saite?
Me vahetame kõigi Euroopa luureteenistustega pidevalt, võiks isegi öelda igapäevaselt infot erinevatest ohtudest ja kindlasti saime ka sel korral Lätist paar nii-öelda pusletükki, mis tuli meil oma tunnetuse järgi panna õigesse konteksti.
Kas võib öelda, et olite selleks rünnakuks ikkagi valmis ja ootasite seda ja teadsite, et midagi sellist seal juhtub?
Me teame, et Venemaa sihib Eestis kokku suurusjärgus kümmet kaitsetööstusettevõtet ka praegusel hetkel. Teadsime nii mõndagi ette sellest.
Nii et suur osa või mingi osa juhtumitest ei jõuagi avalikkuse ette?
Jällegi, me pingutame võimalikult palju, et neid rünnakuid ette näha, nurjata. Teeme väga aktiivset koostööd kogu kaitsetööstussektoriga, briifime neid, nõustame neid, et ka nende oma hoolsuskohustus, rakendatud meetmed aitaksid rünnakuid ära hoida. Ka antud juhul Threodi enda kaitsemeetmed olid väga heal tasemel.
Et see ei olnud kapo agent, kes seal autoga ringi sõitis, vaid ikkagi oli kohalik turvamees?
See oli kohalik turvamees.
Kui palju või mis praegu Lätis toimub? On tulnud mingit infot, et on avastatud erinevaid kogunemiskohti, ladusid. Kui palju teil on teada juba, mis seal toimub ja kui palju on Eestis selliseid kohti, mida te hakkate nüüd läbi otsima?
Eks me kogu aeg püüame tuvastada neid isikuid, kes on Venemaa eriteenistustega koostööle läinud. Me oleme ju neid aastate jooksul kokku tuvastanud üle 50. Praegusel hetkel me ei saa rohkem midagi öelda.
Me oleme ka varem rääkinud, et need inimesed, keda Venemaa värbab, on väga erineva taustaga. Kas kahtlusaluste Läti elanike ja Läti kodanike kohta on juba praegu teil mingit infot, millistel tingimustel, mis alustel (nad GRU-ga koostööd tegid) ja kes nad on?
Meil on nii üht kui ka teist infot, aga me ei ole seda täna veel valmis avalikult välja ütlema. Seal on palju-palju infot, mis vajab kontrollimist. Aga taaskord – väga klassikalised kohad on kuritegelikud võrgustikud, sotsiaalmeedia, sotsiaalmajanduslikult haavatavad inimesed; inimesed, kes külastavad Venemaa föderatsiooni, keda on võimalik Venemaal panna surve alla ja sellise ülesande jaoks rakendada.
Kas oskate ka näitlikustada, et millistest summadest me räägime, mille eest on inimesed valmis riskima väga pika vanglakaristusega?
On olnud sabotaaže, kineetilisi rünnete tellimusi, mille eest on makstud ainult mõned sajad eurod. On inimesi, kelle jaoks ka see tundub kerge ja kiire raha.
Praegu on rünnatud vara. Kas on alust karta või kahtlustada, et mingil hetkel tullakse taas ründama inimesi?
Ka vara ründamisega on alati see oht, et Venemaa selliseid rünnakuid toime pannes on hooletu. On väga mitmed juhtumid Euroopas, kus need oleks potentsiaalselt võinud kaasa tuua väga märkimisväärsed inimkannatused. See risk on kogu aeg tegelikult üleval.
Peaminister Kristen Michal tegi ettepaneku valmistada ette Eesti-Vene maismaapiiripunktide sulgemine. Kuidas kommenteerite, kas sellest on ka mingit kasu või mida see endaga kaasa toob teie tööst lähtuvalt?
See kindlasti on riske rohkem maandavam Eesti vabariigi julgeoleku jaoks – ei ole sellisel kujul võimalik enam Eesti-Venemaa vahet reisida ja...
Jääb ainult Läti.
Jääb ainult Läti ja ma loodan, et ka Läti võtab piisavad meetmed tarvitusele.
Toimetaja: Marko Tooming









