Järgmisel nädalal alustab tööd Euroopa Prokuratuur

{{1622176260000 | amCalendar}}
Foto: Justiitsministeerium

Teisipäevast alustab Luksemburgis tööd Euroopa Prokuratuur. Asutuse eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu toetustega seotud kuritegusid.

Eurotoetustega seotud kuritegusid on seni uurinud kõikide Euroopa liidu riikide kohalikud prokuratuurid. 1. juunist ehk teisipäevast alustab Luksemburgis tööd Euroopa Prokuratuur. Lühendi EPPO taga peituva ametiga on ühinenud kokku 22 liikmesriiki, kellest igaüks pidi nimetama ka ühe Euroopa prokuröri.

Eestit esindab EPPO-s endine justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Tema sõnul võib EPPO uuritavate kuritegude register olla väga lai.

"Euroopa prokuratuuri pädevusse kuuluvad Euroopa liidu eelarve vastu suunatud kuriteod. Enamasti on nad pettused. Võib-olla kõige lihtsam ja võib-olla ka Eestis kõige enam levinud näide on erinevate Euroopa Liidu toetustega seotud pettused. Aga EPPO pädevusse hakkavad kuuluma ka selliste totuste või muude EL finantsvahenditega seotud korruptsiooni kuriteod, näiteks altkäemaks andmine ja võtmine, aga ka sellega seonduv rahapesu või ka näiteks juhul kui peaks tegu olema kuritegelikut ühendusega, kes ongi oma tegevuse suunanud Euroopa Liidu eelarve vastu toime pandud kuritegudele. Ehk siis näiteks soodustuskelmusele või omastamisele või mis iganes paragrahvi see karistusseadustikus kannab. Seega paragrahvi numbril kui sellisel meie jaoks tähendust pole, oluline on see, et kahju on põhjustatud Euroopa Liidu eelarvele," ütles Siitam-Nyiri.

Kuivõrd eurorahadega seotud kuritegusid on seni uuritud ainult riikides kohapeal, siis erineb tugevasti ka kriminaalmenetluste hulk ja efektiivsus.

"On meie kõigi huvides, et selle rahakotiga käitutaks heaperemehelikult. Täna see kahjuks nii ei ole ja on teada, et mitte kõik liikmesriigid ei ole nende kuritegude menetlemisega väga hoolsalt toimetanud. Euroopa Komisjoni erinevad hinnangud on öelnud, et sedasorti kriminaalasjade menetlemise edukus on jäänud 20-90 protsendi suurusjärku sõltuvalt riigist ja vastavast olukorrast. EPPO kasutegur ongi selles, et sellised kuriteod, mis kahjustavad EL-i eelarvet, on EPPO ainus prioriteet," sõnas Siitam-Nyiri.

Prokuröri kandidaatide väljapakkumine sõltub riiklikust poliitikast. Näiteks Sloveenias kujuneski see protsess poliitikute tüliõunaks.

"Oleme Sloveenia ametiasutustega, eriti justiitsministeeriumiga ühenduses. Nad on teadlikud, et meil on väga vaja nende ettepanekuid delegaatprokuröri kohtadele, sest enne alustamist peame olema komplekteeritud," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova.

Kuigi Euroopa Prokuratuur asub Luksemburgis, siis ei tasu sellest järeldada, et neid kohtuasju hakatakse nüüd lahendama näiteks Euroopa Kohtus.

Tegelikult jätkub Eestis jagatud eurorahadega seotud kuritegude menetlemine Eesti kohtutes - ainsa vahega, et riiklikud süüdistajad ei ole enam riigi- või ringkonna-, vaid Euroopa prokuratuuri palgal ning tegelevad vaid sedasorti kuritegudega.

Esialgu alustab Eestis tööd kaks EPPO prokuröri, kes alluvad Siitam-Nyirile. Uurimist viivad need kaks läbi endiselt koostöös Eesti politseiametnikega.

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: