Maaülikooli professor: metsas toimetamise teadmist võiks enam olla
Järgmise kümnendi metsanduse arengukava mustand on valmis. Keskkonnaministeeriumi ülesandel selle koostanud juhtkogu koosneb seekord teadlastest. Eelmise, laiapõhjalisema kogu saatis eelmine keskkonnaminister laiali, kui arengukavast asja ei saanud. Arengukava kinnitab riigikogu järgmise aasta lõpus.
Metsateadlased ütlevad, et Eesti mets on heas seisukorras. Samas – halva seisukorra tõttu on lageraiele määratud üle kahe tuhande hektari. Haigete puistute hulk on halva planeerimise tulemus. Ja planeerima peab targalt arvestades muu hulgas kliima soojenemist, ütles Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, kes esindab paar kuud töötanud uut metsanduse arengukava juhtkogu.
"Me peame arvestama kliimamuutustega, sellega kaasnevate haiguste ja kahjuritega, sellisel juhul ongi planeeritud ja mõtestatud tegevus kõige olulisem aspekt. Millega me saaks oma metsi kaitsta, et see number oleks väiksem," lausus Drenkhan.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder (Keskerakond) ütles, et metsaraie peab töösoleva plaani kohaselt järgmise kümne aasta jooksul toimuma ühtlasemalt, kui praegu näha.
"Milles me tahame edasi liikuda järgmise kümne aasta jooksul, on stabiilne metsamajandamine. Et me liiguksime kogu aeg ühtlaste raiemahtudega edasi, et ei tekiks selliseid kõikumisi nagu viimastel aastatel," lausus Mölder.
Kaks miljonit tihumeetrit väärindamata puitu läheb eksporti. Saekaatrid on Eestis tipptasemel, ütles Drenkhan. Aga tuleb otsida ka muid lahendusi.
"Meil on vaja teisi võimalusi otsida. Ja selleks on näiteks keemiline väärindamine. Ütleme, et tselluloositehase mõtet ei tasu mingil juhul maha matta – sellega tasuks kindlasti edasi minna," nentis Drenkhan.
Teadmist, kuidas metsas toimetada, võiks rohkem olla. Pool miljonit eurot suunab metsatööstus teadus-arendustegevusse. Võiks rohkem – uurimaks, kuidas väärindada metsa ökosüsteemilt saadavat teenust, sest inimene ei lähe metsa mitte ainult sae, vaid ka telgi, fotoaparaadi või korviga.
"Teadus-arendustegevus metsanduse valdkonnas on olnud enam kui tagasihoidlik. Teadustöid sel teemal arendada, et me tõesti saaks aru, mida meil on võimalus teha ja kuidas teha, et saada kõrgemat tulemit oma metsadest," ütles Drenkhan.
Drenkhan nentis, et raieplaani arvutis valmis kirjutanud, ei peaks planeerija seda kohe harvesterimehele läkitama, vaid peaks alati koha peal vaatamas käima. Et kas sobib.
Toimetaja: Marko Tooming