Kahe aasta eest traagilise õnnetuse tõttu tuntuks saanud Tallinnas asuval Veerenni ülekäigu uuendustööd said läbi ja seal tööle hakkav uus ohutussüsteem peaks rongiõnnetuse võimaluse minimeerima.

"On helisignalisatsioon, valgusfoor ja kolmandaks maha paigaldatud LED valgustus. Loomulikult see mõjub rohkem pimedal ajal," ütles Eesti Raudtee investeeringute osakonna juhataja Maia Sokk.

Soku sõnul ei maksa inimestel arvata, et kuigi kellad ja viled käivad, võib rahumeeli raudteed ületada, sest rong on alles kaugel. Tegelikult on rongi lähenemine rattapaari täpsusega välja rehkendatud.

"Raudtee on tegelikult tehnoloogiat täis, komponendid annavad üksteisele märku," lausus Sokk.

Kahetasandiline raudtee ülekäik oleks kõige ohutum lahendus, kuid see on kallis, samuti on tunnelit võimalik rajada Salu sõnul vaid sinna, kus raudteemuldkeha on kõrge. Nagu Jõhvis, kus see töö on plaanis.

" Nüüd tuleks vaadata kahte asja: üks asi on raudteetunnel, teine asi on , et teed-tänavad peaksid olema ka ümber ehitatud, et nendelt oleks võimalik inimestel minna tunnelisse," ütles Edelaraudtee juht Rain Kaarjas.

Sageli saab see takistuseks. Tallinnas Liiva jaamas asendatakse praegu senine ülekäik tunneliga, kuid see saab teoks tänu tervisesportlastele.

"Tallinna kommunaalametil ja sihtasutusel Eesti Terviserajad oli plaan ületada terviserajaga raudteed Liiva jaama territooriumil ja parim lahendus selleks oli tunnel," ütles Kaarjas.

Lähiajal plaanib Eesti Raudtee paigaldada neile lõikudele, kus rongide sõidukiirus on üle 140 kilomeetri tunnis, maanteel asuvatele ülesõitudele topelt tõkkepuud. Suletud tõkkepuu taga pikkade passimiste aeg aga peaks varsti läbi saama.

"Arvestades seda, et kiirused tõusevad, siis selleks, et tagada ülesõitude mõistlik suletus, soovime tarkvara muuta selliselt, et see võtaks reaalajas rongi kiiruse arvesse," lausus Sokk.

Sel aastal saab foori ja signalisatsiooni Tallinna Kitseküla ülekäik, edaspidi ka Aegviidu, Raasiku ja Kehra.