Pensionide maksuvabastus võib tuua maksusegaduse

Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskmise pensioni tulumaksuvabastus jätab kõrvale üle 20 000 eripensionäri ja annab paljudele võimaluse süsteemi ära kasutada. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul tekitaks plaanitav süsteem nii palju segadust, et kõik pensionärid võivad vajada individuaalset maksunõustamist.

Teisest pensionisambast vabaneva raha soovib valitsus suunata muuhulgas keskmise pensioni tulumaksuvabastusse. See tähendab, et 2023. aastal, mil plaanitav seadus jõustub, peaks vanaduspensionäri sissetulekust 622 eurot olema tulumaksuvaba. Mingite maksuastmete pärast ta muretsema ei pea.

"Me teeme süsteemi oluliselt lihtsamaks ja mitte ainult lihtsamaks vaid ka pensioni saavate inimeste jaoks õiglasemaks," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ometi teatas sotsiaalkindlustusamet, et kui eelnõu praegusel kujul seaduseks saab, võib iga pensionär vajada individuaalset maksualast nõustamist.

Ameti finants- ja arendusosakonna juht Ruth Paade märkis, et suurem tulumaksuvabastus ei laiene sugugi kõigile pensionäridele.

"Keerukaks teeb selle asja inimestele just see, et kas mulle on määratud selline pension, mis kuulub tulumaksuerisuse alla või mulle kohaldub varasem tulumaksumäär, kus tulumaksu igakuine maksuvaba osa on 500 eurot," selgitas Paade.

Suuremaid gruppe, keda uude süsteemi ei kaasata, on kaks.

Ühed on need, kes saavad pensioni soodustingimustel vanaduspensioni seaduse alusel. Nemad võivad varem pensionile jääda oma tervistkahjustava töö tõttu. 10 aastat teistest varem saavad pensioni näiteks plii- ja tinavalajad ja gaasikeevitajad, viis aastat varem kaevanduses töötavad lõhkajad ja kivisaagijad.

Teises grupis on inimesed, keda mainitakse väljateenitud aastate pensioni seaduses. Nende hulka kuuluvad näiteks päästjad, politseinikud ja erivajadustega laste õpetajad. Lisaks varem saabuvale pensionile on nende pension ka pisut suurem.

Väiksemaid gruppe, kes plaanitavast maksuerisusest ilma jäävad, on veel. Kokku on kõikvõimalikke eripensionäre 26 000.

"Meie vastuskiri teeb ettepaneku, et see uus süsteem oleks pensionäridele lihtsamini arusaadav ja ei oleks ühest pensioniliigist teise üleminekul olulisi maksuerisusi," ütles Ruth Paade.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (Reformierakond) sõnul tuleb asja veel arutada. "Praegune loogika on olnud see, et sarnaseid koheldakse sarnaselt ja see fookus on olnud riikliku vanaduspensioni saajatel mitte eripensioni saajatel," sõnas minister.

Rosimannus rõhutas, et tulumaksusüsteemi plaanib valitsus ka edaspidi muuta.

Riikliku vanaduspensioni saajad võeti Pentus-Rosimannuse sõnul esimesena ette selle pärast, et nende vaesusrisk on teistest suurem.

Sotsiaalministeerium: kavalad saavad süsteemist rohkem tulu

Omajagu segadust võib ees oodata ka riikliku vanaduspensioni saajaid.

Alates sellest aastast tuli seadusesse uus võimalus – paindlik vanaduspension. Kui inimesel on piisavalt tööstaaži, võib ta pensionile jääda kuni viis aastat enne üldist pensioniiga.

Eelnõu ütleb, et kui inimene kasutab riigi pakutud paindlikkust, saab ta kohe ka suurema tulumaksuvabastuse.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich märkis, et see võib meelitada inimesi varem pensionile jääma. "Et seeläbi saada suurem tulumaksuvabastus ja suurendada oma igakuist tulu," ütles Ehrlich.

Praegu peab inimene, kes varem pensionile jääb, arvestama, et tema igakuine pensionimakse väheneb. Inimese oodatavaks elueaks mõeldud pension jagatakse lihtsalt rohkemate kuude vahel laiali. See tähendab, et neil, kes soovib ka päris eakana pisut inimväärsemalt elada, ei tasu paindlikku pensionisüsteemi kasutada. Plaanitav tulumaksumuudatus mõjuks aga vastupidi.

"Täiendav tulumaksuvabastus on märkimisväärne," sõnas Ehrlich. "Näiteks alampalga juures on see kasu umbes 20 eurot kuus, inimeste puhul, kes teenivad igakuiselt 2100 eurot või rohkem, on see 120 eurot kuus."

See tähendab, et spetsialistil, kes saab seaduse jõustumise ajal 62-aastaseks, tasub edasi töötada ning samal ajal ka pension välja võtta.

Ehrlich lisas, et kavalamad inimesed võivad plaanitavat süsteemi ka ära kasutada.

"Eelnõu võimaldab seda, et inimene laseb endale määrata pensioni vaid üheks kuuks, seejärel lõpetab endale pensioni määramise aga tulumaksuvabastus jääb kehtima kogu aastaks," selgitas asekantsler.

Teiste sõnadega, inimene saab asja korraldada ka nii, et riik annab talle pensionärile mõeldud tulumaksuvabastuse ning hiljem, pensioniikka jõudes, on tema igakuised pensionimaksed pea sama suured, kui neil, kes paindlikku pensioni üldse kasutanud pole.

Keit Pentus-Rosimannus ütles, et saab sotsiaalministeeriumi murest aru.

"Aga ma olen ka seda meelt, et kui inimesel on tõesti objektiivne põhjus, et kui näiteks tervis ei luba töötada pensioniea kättejõudmiseni vaid on vaja jääda pensionile varem, siis pole kuidagi õiglane neid inimesi, kes seda seaduses ettenähtud võimalust kasutama peavad, kuidagi halvemasse seisu seada," sõnas minister. Tema hinnangul peaks erinevaid riske maandama nii, et keegi sellest ei kannata.

Sotsiaalministeerium pakub eelnõus kirjeldatud süsteemile ka alternatiivi.

"Mõte on selles, et siduda õigus tulumaksuvabale tulule mitte pensionimääramise faktiga vaid inimese vanusega," rääkis Sten Andreas Ehrlich.

Sellisel juhul saaks keskmise pensioni tulumaksuvabastust kõik need, kes jõuavad näiteks pensioniikka.

Ehrlich lisas, et edasi võib arutada selle üle, kas ja kui palju suuremat maksuvabastust andvat vanust allapoole tuua.

"Kui eesmärk ongi soodustada ka neid inimesi, kes on pensionieale juba väga lähedal, kes kasutavad paindlikku pensionit, siis võib-olla tasuks kaaluda täiendava kogumispensioni vanaduspensioni iga, mis on viis aastat enne tavapärast pensioniiga," ütles Ehrlich.

Kui suurem tulumaksuvabastus sõltuks inimese vanusest, mitte sellest, missugune pension talle on määratud, aitaks see lahendada ka sotsiaalkindlustusameti väljatoodud mure.

"Meie hinnangul see süsteem on kindlasti lihtsam, kui pensioniliikide kaupa lähenemine," sõnas Ehrlich.

Võimalikele eesootavatele muudatustele vaadates märkis sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht Kaili Uusmaa, et pensionäride nõustamine on ameti igapäevane ülesanne.

"Sotsiaalkindlustusamet on valmis andma nõu igaühele, kes soovib oma pensionipõlve planeerida. Meie hinnangul on seadusemuudatuse mõju töökoormusele kindlasti olemas. Oluline ongi, et see teema saaks erinevate osapoolte vahel konstruktiivselt läbi arutatud ja selgeks räägitud," märkis Uusamaa.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: