Veapunktisüsteem läheb valitsusele kaalumiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liiklus Tallinnas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Majandusministeerium saadab juunis kooskõlastusringile veapunktisüsteemi väljatöötamise kavatsuse. Veapunktisüsteemi eesmärgiks oleks mõjutada sõidukijuhte, kes järjepidevalt eiravad liikluseeskirju ning ohustavad teisi liiklejaid.

Ohtlike liiklussüütegude eest on süsteemi alusel kavas hakata andma veapunkte, mis suunavad rikkuja lõpuks rehabiliteerivatesse tegevustesse või viib juhilubade kaotamiseni, teatas ministeerium.

"Veapunktisüsteemiga hinnatav tagasihoidlik mõju on, et süsteemi esimese viie aastaga väheneb inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv ja vigastatute arv 4,5 protsenti ning hukkunute arv 10 protsenti. Samuti peaks süsteem ennetama kuni 224 inimkannatanuga liiklusõnnetust, ära hoidma 268 inimesel tervisekahjustuse tekkimist ning säästetakse kuni 15 inimelu," teatas ministeerium.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Eesti liiklusohutuses jõudnud platooni, mille ületamiseks on vaja kasutusele võtta uusi meetmeid. "Viimasel kolmel aastal on liikluses hukkunute arv jäänud suures pildis samaks, vigastatute arv ei ole vähenenud juba 10 aastat. Raske liiklusõnnetuse põhjustaja on enamasti korduvrikkuja. Iga õnnetus on ennetatav ning riik peab omalt poolt tegema kõik, et meil, meie lastel ning vanematel oleks turvaline liigelda," lausus Aas.

2014.- 2018. aastal põhjustasid varasemalt liiklusalase süüteo toime pannud mootorsõidukijuhid 20 korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetuse, kui need mootorsõidukijuhid, kes varem liiklusalaseid süütegusid toime ei olnud pannud. Samuti osalesid korduvrikkujad ligi viis korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetustes.

Esialgse ajakava järgi peaks veapunktisüsteem valmima hiljemalt 2025. aastaks.

Väljatöötamise kavatsuse järgi toob iga ohtlik rikkumine endaga kaasa kindla arvu veapunkte ja korduvalt liiklusnõudeid rikkudes veapunktid liidetakse, mis võib lõpuks viia juhtimisõiguse peatumiseni. Korduvalt liiklusnõudeid eiranud sõidukijuhtidele võimaldatakse teatud arvu veapunktide täitumisel osaleda teadmiste ja oskuste tõstmiseks koolitusel või rehabilitatsiooniprogrammis. Vabatahtliku osalemise tulemusel vähendatakse isiku veapunkte.

Kui juht ei muuda enda käitumist ning veapunktide piirmäär esmakordselt täitub, peatub tema juhtimisõigus. Kui ta soovib seda taastada, tuleb läbida lisakoolitus autokoolis ning sooritada transpordiametis teooriaeksam. Korduval juhtimisõiguse peatumisel tuleb läbida ka psühholoogiline sekkumine.

Veapunktid omistatakse nende liiklusnõuete rikkumise korral, mis on liiklusohtlikud. Üksnes formaalsed rikkumised (nt dokumentide mitte esitamine või -kaasaskandmine) või muude õigushüvede kaitse on esimeses etapis välja jäetud.

Punktid jagataks rikkumise raskuse järgi kolme astmesse ning nende kehtivusajad oleneksid sellest, kas on vaja hinnata inimese võimalikku sõltuvushäiret või piirata harjumuslikuks muutunud ohtlikku käitumist.

Algul ei hõlma veapunktisüsteem kiiruskaamerate trahve, kuna need on seotud sõiduki, mitte isikuga. Kui leitakse juriidiline lahendus rikkumiste isikustamiseks, soovitakse lisada ka automaatse seadmega fikseeritud rikkumised veapunktisüsteemi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: