Veapunktisüsteemi satuks veerand juhiloa omanikest
Eestis luuakse veapunktisüsteem (VPS) , mis keskendub eriti ohtlikele ja korduvatele liiklusrikkumistele. Analüüsi järgi satuks veerand juhiloa omanikest VPS-i registrisse.
Veapunkte hakatakse omistama vaid liiklusohtlikele rikkumistele. Veapunktid jagatakse rikkumise raskuse järgi kolme astmesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kerge raskusastmega on sellised punktid, millega kaasneb madal oht juhile endale või kaasliiklejatele või õiguskorrale. Keskmise raskusega veapunktidega kaasneb juba kõrge oht või kui põhjustati liikusõnnetus, ja kõige raskemad rikkumised on sellised, mis on seotud alkoholi või muude joovet põhjustavate ainetega ja ka liiklusalased kuriteod on kõige raskemad rikkumised," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veonduse ja liiklustalituse peaspetsialist Mait Klein.
"12 veapunkti on selline piir, mille puhul juhtimisõigus peatub, ja poolte punktide juures hakkab olema võimalus läbida teadlikkuse tõstmise koolitus, et punkte vähendada läbi selle," lisas ta.
Lisaks vähendamise võimalusele veapunktid aeguvad ühe kuni viie aasta jooksul. 12 punkti saab ruttu täis ja lubadest jääb ilma, kui juht on ühe kuni kolme aasta jooksul kaks korda purjus peaga sõitnud või kolm korda ületatud väga suurel määral lubatud sõidukiirust.
Veapunktisüsteemi ehk VPS-iga soovitakse mõjutada eelkõige autojuhte, kes järjepidevalt rikuvad liikluseeskirju ja seavad kaasliiklejad ohtu.
"Paraku on nii, et mingi osa liiklejatest satub politsei orbiiti sagedamini kui teised, võib öeda, et järjepidevalt ja nende mõjutamiseks veapunktisüsteem olekski ilmselt efektiivne," rääkis politsei- ja piirivalveameti põhja prefektuuri liikluse patrulltalituse juht Varmo Rein.
Analüüsi järgi satuks vaid 25 protsenti juhiloa omanikest VPS-i registrisse.
"Selliseid korduvaid rikkujaid on meie juhiloa omanikest vaid seitse protsenti ja tõesti süstemaatilisi, kellega väga tõsiselt tuleb tegeleda, liiklusest kõrvaldada, on 1,3 protsenti Eesti juhiloaomanikest. Me räägime suhteliselt väikesest seltskonnast Eesti liiklejatest, kes on oluliselt ohtlikumad kui tavaliiklejad," rääkis vandeadvokaat Indrek Sirk.
Politsei jääb ka tulevikus karistusõiguse järgi rikkujatele trahve määrama, kuid rikkumise eest saadud veapunkt läheb automaatselt VPS-i. Politsei veapunkte nägema ei hakka, sest VPS-i haldab transpordiamet, kes hakkab juhiloaomanikku veapunktidest teavitama.
Kui valdav osa liiklustrahvidest aegub pärast tasumist aastaga, siis VPS jälgib juhti vajadusel viis aastat.
"Me tahame liikluses luua mingisuguse sarnase süsteemi, kus me saame inimest jälgida pikemalt ja samas ka motiveerida teda selleks, et ta jälgiks oma käitumist natuke pikemalt, mitte see üks aasta, mis kustub väärteo karistusega. Vaid et ta teab, et tal piltlikult öeldes ripub sanktsioon pea kohal kauem," ütles Sirk.
Toimetaja: Merili Nael