Kuivõrd diiselbussid kaovad liiklusest järgmise viie kuni kümne aasta jooksul, tuleb uus bussijaam rajada elektritranspordile ning oma abikäe võiks uue esindusjaama rajamiseks ulatada eurorahade näol ka riik või Tallinna linn, ütles ERR-ile Tallinna bussijaama tegevjuht Airika Aruksaar.

"Me ei näe, et viie või kümne aasta pärast oleks bussiliiklus jätkuvalt diiiselbussidele üles ehitatud. Entusiastlikumad autotootjadki on öelnud, et nad ei tooda 2025. aastast enam diiselmootoriga autosid. Juba praegu on olemas bussid, mis sõidavad 500 kilomeetrit ja rohkem ühe laadimisega. Kogu Tallinna bussijaam peaks kandma seda sisu, et sa tuled elektribussiga, lahkud elektriautoga, et kõik sõidujagamisteenused, kõik muu oleks tagatud," lausus Aruksaar.

Ehitamise algusaega pole veel täpselt paika pandud, Aruksaare sõnul võib see juhtuda viie aasta pärast, aga ka varem. Uue hoone ja vajaliku elektritaristu ehitamine ise võtaks aega poolteist kuni kaks aastat.

"Me ei räägi täna betoonmaja ehitusest, mida on võimalik teha kohe, kui linn annab ehitusloa. Me räägime liikuvusteenuste platvormist, kus arendatakse välja kõik uued tehnilised ja rohelised arengusuunad. Kindlasti oleneb see tehnilistest lahendustest, kuidas me suudame tagada bussidele kümmekond kohta, pluss 230 autode parkimiskohta, laadimisvõimalused, elektritaristu. Meie eesmärk pole ehitada ainult bussijaama, vaid täiesti uut rohelist Tallinna väravat, kus oleksid kasutusel kõige moodsamad ja rohelisemad lahendused," lausus Aruksaar.

Elektritranspordi vajadustele vastava bussijaama ehitus on Aruksaare sõnul vääramatu.

"Kas see meeldib või mitte, kogu maailm liigub elektriliikuvuse suunas. Ja nutikamate tehnoloogiliste lahenduste suunas. Selle tõttu me otsimegi täna kõige kihvtimat lahendust, mis ei lahendaks enam minu põlvkonna vajadusi, vaid järgmise või isegi ülejärgmise põlvkonna vajadusi. Bussijaam ei ole asutus, mida ehitatakse viieks aastaks. Me räägime ikkagi linna ja riigi visiitkaardist," lausus Aruksaar.

Tuge oodatakse ka riigilt ja linnalt

Kui palju kogu ehitus maksma läheb, ei saa Aruksaare sõnul praegu täpselt veel öelda, sest muutujaid on liiga palju. "Ise näete, mis toimub ka kõige lihtsamate ehituskaupade hindadega. Teine pool on elektrilahendustes, sest tehnika areneb nii kiiresti, et see, mis tundub täna meeletult kallis, võib olla kahe-kolme aasta perspektiivis väga lihtne teostada. Täna kindlasti mingeid numbreid välja ei hõiska," lausus ta.

Ükskõik kui suured investeeringud on, tuleb need teha, sest praegune bussijaam jääb kiiresti ajale jalgu ja muutub kasutuks, märkis Aruksaar. Et tegu on nii riigi kui Tallinna linna jaoks olulise objektiga, loodetakse nende abile, et Euroopa Liidust raha saada.

"Roheteenuste, e-liikuvuse väljaarendamiseks – selleks on ette nähtud nii palju euroraha, et kindlasti võiks olla mitte ainult kohaliku omavalitsuse, vaid ka riigi tasandil huvi, et teha riigile üks väga esinduslik jaam," lausus Aruksaar.

Kui Euroopast, riigilt või linnalt raha ei saada, viiakse projekt ikkagi ellu, kuid pikema aja jooksul, lisas Aruksaar.

"Nagu õpetaja Laur ütles, et kui kõike teha ei jõua, tee pool, ehk tuleb jupphaaval minema hakata. Kogu asja mõte on see, et mõne aasta pärast ei ole enam sellised kaugliinibusse, mis sõidaksid diisliga. Bussid peavad saama laadida, saama lõppjaamas muid teenuseid, et minna uuele ringile. Ka selle peame meie välja arendama," ütles Aruksaar.

Praeguse hoone asemel seitsmekorruseline maja

Kui ehitamiseks läheb, teenindatakse ehituse ajal kaugliine edasi.

"Ehituse ajal me oleme arvestanud, et me ei saa kuhugi kolida, peame ehituse läbi viima nii, et kaugliinid saavad teenindatud. Bussiplats jääb planeeringu järgi sisuliselt samasse kohta. Me saame uue maja ehitada vastu Odra tänavat nii, et plats on kasutatav ka ehituse ajal," ütles Aruksaar.

Uus bussijaama hoone tuleb praeguste plaanide järgi seitsmekorruseline maja, lisaks rajatakse parkimismaja ning ehitatakse juurde busside platvorme.

Uues majas hakkavad kava järgi paiknema esimesel korrusel bussijaam ja pakiveo- ning logistikaruumid. Maa-alusel korrusel paiknevad muu hulgas tualetid ja bussireisijate pakkide hoidmine.

Teisel ja kolmandal korrusel hakkab paiknema sõidukite parkimismaja, kolmandal kuni seitsmendal korrusel äripinnad.

Odra tänava ja Tartu maantee poole kavandatud niinimetatud hajumisväljaku äärde on hoone ülemised korrused kavandatud toetuma postidele, et jalakäijatel oleks rohkem ruumi liikumiseks.

Bussijaama ja Tartu maantee vaheline ala on kavandatud kõrghaljastusega linnaruumiks, kuhu jalakäijatele luuakse parem ühendustee Tartu maantee trammipeatusest kuni bussijaamani. Praegu seal asuv parkla kaob, parkimiskohad liiguvad bussijaama tulevasse parkimismajja.

Parkimismajas on kohti 228 sõidukile, need pole mõeldud vaid reisijatele, vaid ka ümbruskonna elanikele ja töötajatele ning pargi-ja-reisi põhimõttel liikujatele.

Odra tänava äärde on kavandatud sõidukitega bussijaama tulijate/minejate jaoks peatumiste ja lühiajalise parkimise ala. Tartu maantee suunas jääva hajumisväljaku äärde on kavandatud rataste, sealhulgas elektritõukside parkimisala ja laenutuskeskus.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi linnale vahetult enne jaanipäeva Hugo Osulale kuuluv Mootor Grupp AS. Osulale kuulub ka Tallinna bussijaama omav Cargobus.

Krundil asub praegu bussijaama hoone ja busside varikatusega ooteplatvorm, mis on üheksa kohaga.

Lisaks bussijaamale on areneb tulevikus ka selle ümbruskond. Uued elamu- ja ärikvartalite arendused peaksid kerkima Lastekodu ja Masina tänava vahele ning Juhkentali-Odra tänava vahelisele alale, kuhu on algatatud kuni 8-korruseliste hoonetega detailplaneeringud.