Oliver Laas: ABIS ja privaatsus kui sotsiaalne väärtus

Oliver Laas
Oliver Laas

Viimased aastad on näidanud, et poliitiline kliima võib ka demokraatlikes riikides kiiresti muutuda ning selle valguses ei mõju ABIS-e pooldajate jutt Eestist kui demokraatlikust õigusriigist nii veenvalt kui mõjuks üksikisiku privaatsust ka organisatsioonide ja riikide eest kaitsev seadusandlus, kirjutab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

Nüüdseks on riigikogu 56 poolt- ja 38 vastuhäälega vastu võtnud olemasolevate biomeetriliste andmete ühte andmebaasi koondamist lubava seaduse. Seda hoolimata EKRE obstruktsioonist ning õigusekspertide ja ministeeriumite kriitikast. On peetud irooniliseks, et sellise seadusega tuleb välja liberaalne valitsus, aga selles ei ole midagi üllatavat, kui mõistame, et sarnaselt paljude teistega mõtestavad tõenäoliselt ka nemad privaatsust individuaalse õigusena, mida tuleb tasakaalustada ühiskondlike huvidega.

Alustuseks korrakem üle, mis on ABIS ja mida on sellele ette heidetud. Automaatne biomeetrilise isikutuvastuse süsteem ehk ABIS koondab ühtsesse andmekogusse praegu erinevate seaduste alusel erinevatesse andmekogudesse kogutavad biomeetrilised andmed, nende seas isikut tõendavate dokumentide taotlemisel esitatud pildid ja sõrmejäljed. Eesmärgiks on antud andmete ühetaoline haldamine ja üks-ühele ning üks-mitmele automaatsete võrdluste hõlbustamine raskete kuritegude uurimisel kahtlusaluste tuvastamiseks.

Seaduseelnõu tutvustamisel 2020. aastal olid mitmed ministeeriumid selle suhtes kriitilised ja pakkusid välja parandusi. Näiteks välisministeerium leidis, et eelnõu võib olla vastuolus nii Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, mis on pidanud biomeetrilisi andmeid eriti tundlikeks ja kaitset väärivateks isikuandmeteks.

Kaitseministeerium tõstis esile, et eelnõu lubab biomeetriliste andmete kasutamist algsest kogumise eesmärgist, näiteks isikut tõendavate dokumentide taotlemisest, erinevatel eesmärkidel. See on probleem, sest algselt ühel eesmärgil oma andmete kogumiseks informeeritud nõusoleku andnud inimeste puhul ei saa eeldada, et nad on seeläbi andnud informeeritud nõusolekut nende samade andmete kasutamiseks mingitel teistel eesmärkidel. (Eriti kui arvestada seda, et paljud neist ei pruukinud dokumentide taotlemisel sellisest andmete ristkasutusest teadlikud olla.)

Mitu õiguseksperti on samuti ABIS-e loomist lubavas seaduseelnõus probleeme näinud. Näiteks Uno Lõhmus, Euroopa Kohtu endine kohtunik, on toonud esile nii selle vastuolud põhiseadusega kui ka Euroopa andmekaitse põhimäärusega. Neist ja teistest tähelepanekutest hoolimata on president nüüdseks seaduse välja kuulutanud, tunnistades samas, et selles on põhiseaduse seisukohalt probleeme. Temaga probleemide osas nõustunud õiguskantsler on moodustanud töörühma eelnõu uurimiseks.

Priscilla Regan on kirjutanud, et levinud ettekujutus, mis näeb privaatsust üksikisikuid ühiskonnapoolse sekkumise eest kaitsva individuaalse õigusena, pärineb liberalismist. Kuna sarnaselt sõnavabadusele ei ole üksikisikule kuuluva ja teda teiste eest kaitsva õigusena mõistetud privaatsus absoluutne, siis soosib selline arusaam seadusloomes tasakaalu otsimist näiteks privaatsuse kui individuaalse huvi ja turvalisuse kui ühiskondliku huvi vahel. Sellist arusaama näib jagavat ka põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, kui ta õigustab üksikisikute poolt privaatsete andmete riigile loovutamist väitega, et "me vastu saame, ma väidan, kordades rohkem. Seesama avalik kord, riigi julgeolek, me saame vastu kordades rohkem."

Individualistlik arusaam privaatsusest annab Regani arvates pigem nõrga aluse selle seaduslikuks kaitseks. Esiteks käsitab see privaatsust negatiivse väärtusena, mis küll kaitseb üksikisiku autonoomiat, kuid samas võimaldab tal ka endasse puutuvat avalikkuse eest varjata. See toetab veendumust, et andmete kogumine ja jälgimine on probleemiks ainult neile, kellel on midagi varjata.

Teiseks seab individualistlik arusaam üles vastanduse üksikisiku ja ühiskonna vahel, kus ühiskonna kui enamuse huvid sageli võidutsevad indiviidi huvide üle. Kolmandaks jääb sageli tähelepanuta tõsiasi, et vastanduse teine pool, ühiskond, ei ole homogeenne, vaid koosneb erinevate ning kohati vastanduvate huvidega institutsioonidest ja organisatsioonidest. Üksikisikute andmeid koguvate ja töötlevate institutsioonide huvid ei pruugi aga kokku langeda laiemate ühiskondlike huvidega.

Individualistliku arusaama puuduste leevendamiseks pakub Regan välja, et me peaksime mõtestama privaatsust sotsiaalse väärtusena, mis kaitseb üksikisikuid mitte ainult teiste üksikisikute, vaid ka organisatsioonide ja valitsuste eest. Privaatsus on lisaks individuaalsele õigusele ka ühiskondlik väärtus, sest sarnaselt sõnavabadusele väärtustab enamik inimesi ka privaatsust, hoolimata erinevustest nende õiguste individuaalse kasutamise ulatuses. Veel seab privaatsus piirid organisatsioonide ja valitsuste võimukasutusele üksikisikute suhtes, kellel on kaasaegses ühiskonnas üha raskem vältida lävimist nende kohta andmeid koguvate organisatsioonidega. Viimased aastad on näidanud, et poliitiline kliima võib ka demokraatlikes riikides kiiresti muutuda. Selle valguses ei mõju ABIS-e pooldajate jutt Eestist kui demokraatlikust õigusriigist nii veenvalt kui mõjuks üksikisiku privaatsust ka organisatsioonide ja riikide eest kaitsev seadusandlus.

Privaatsuse käsitamine sotsiaalse väärtusena võiks hõlbustada selle õiguslikku kaitset seadusloomes, muutes raskemaks privaatsuse riivete õigustamise turvalisusele kui ühiskondlikule huvile viitamise kaudu. Samuti võiks privaatsuse ühiskondliku väärtusena mõtestamine rikastada poliitilist debatti ABIS-e ja teiste sarnaste küsimuste üle tulevikus.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: