Hasartmängumaksu langetamine oli teie suur missioon poliitikas – kas tunnistate läbikukkumist?

Selle eesmärk oli tuua sporti ja kultuuri lisaraha, selle jaoks on kultuurkapitali juurde loodud eraraha kaasamise fond ja spordiehitiste fond. Maksustrateegia on mõeldud nelja aasta peale ette ja hinnata seda kuue kuu pealt on väga lühinägelik.

Miks te seda väidate? Tänasega on juba näha, et riigieelarvesse on poole võrra vähem maksutulu laekunud.

Ei ole. Kui me võrdleme maksubaasi, mis meil oli 2025. aastal, siis 2026 on see märgatavalt kasvanud. Kui me tegime (hasartmängu)maksu tõusu viielt kuuele protsendile, siis maksubaasi kasv järsult kukkus ja see on väga oluline märk, et meil on vaja maksubaasi kasvatada, et oleks milleltki maksu küsida.

Ei ole samal arvamusel teiega rahandusministeerium ja kultuurkapitali prognoos on hoopis midagi muud (võrreldes sellega), mida teie lubasite käesoleva aasta alguses.

Rahandusministeeriumi prognoos on kõigest prognoos, see ei ole raha eelarves ja meil tuleb küsida seda, et miks varasematel aastatel on maksubaasi kasv olnud ligi 40 protsenti ja maksutõusu ajal see järsult kukkus nulli. Ja see on väga oluline koht ja seda peabki küsima turuosalistelt endalt. On teada, et ligi kaks kolmandikku maksutulust tuleb välisoperaatoritelt. Minu teada. See ongi keeruline teema, aga minu teada ei ole rahandusministeerium ka nendega suhelnud, et mis nad teevad, kui maks tõuseb või langeb. Aga suurem probleem on hoopiski ülereguleerimine.

Hästi mugav on teisi ametnikke ja asutusi süüdistada selles, et ülereguleeritakse. Samamoodi pandimajasid näiteks teie meelest justkui ülereguleeritakse. Aga prognoos ei ole vastanud reaalsusele.

Prognoos ei ole raha riigieelarves. Kui me toome siia lihtsa näite automaksu puhul, siis prognoos ütles, et riigieelarvesse laekub 130 miljonit, paraku laekus 50 millegagi ehk väga suures osas prognoosid eksivad. Meil on vaja teada sisu, miks see maksja ja maksulaekumine Eestisse tuleb, mida me selleks tegema peame, mida teevad teised riigid, et me oleme rahvusvahelisel turul ja konkurentsis. Ma kuulaks väga, mida valdkond ja turuosalised ise selle koha pealt ütlevad ja nad ütlevad täna, et me reguleerime üle.

Teie enda tehtud prognoosid olid 2029. aastaks 95 miljonit eurot veebikasiinode maksutulu. Täna on näha, et see ei lähe nii, mis prognoose te veel ootate?

Lahendame ühe asja ära: see ei olnud prognoos, see oli eeldus. See oli simulatsioon, juhul kui meil õnnestub tuua Eesti riiki kümme litsentsi aastas ja nüüd tuleb küsida, mida me peaksime tegema, et need kümme litsentsi aastas tuua.

Mida peab tegema? Kultuurkapital ütleb, et ei ole raha, et rahastada objekte.

Kultuurkapitali juures tuleb vaadata, millised maksulaekumised neil veel langenud on. On langenud alkoholi- ja tubakaaktsiis, on langenud Eesti Loto, kõikidel. Ja nüüd tehakse kaughasartmängumaks selleks poliitiliseks süüdlaseks, mis minu hinnangul ei ole õige. Kaughasartmängumaks on eelnevatel aastatel jätkuvalt kinni maksnud teiste valdkondade vähemlaekumisi, sellest ei ole räägitud.

Kas teie hinnangul ei peaks riigikogu tagasi pöörama seadusemuudatust?

Kui meie maksubaas langeb, siis see maksuprotsent võib olla ka 30. Me ei saa selle pealt rohkem maksu, meil on vaja saada rohkem ettevõtteid siia ja selleks on vaja teada, mida me peame selleks tegema. Ülereguleerida ei tohi.