Viieaastast poissi kujutav skulptuur asetati Ambla kalmistule 103 aastat tagasi kunagise vallasekretäri varalahkunud poja kalmule. Kuulsa skulptori Anton Starkopfi Carrara marmorist teos ei jõudnud Amblasse sugugi juhuslikult.

"Vabadussõja ausamba tegi meile Anton Starkopf ja temalt telliti ka skulptuur "Poiss moonidega". Selle kohta on ka legende tekkinud, et lapsuke sõi mooniseemneid ja siis uinuski päriselt. Tõenäolisem oli siiski see, et ta oli haige," lausus EELK Ambla Maarja koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe.

Isabel Aaso-Zahradnikova restaureeris moonidega poisi neli aastat tagasi. Tema antud hooldusjuhistes seisis, et üle paari aasta tuleks hauatähis kindlasti tähelepanelikult üle vaadata.

"Nüüd oli mul temaga ka ühendus, näitasime, millise varikatuse siia peale oleme saanud. Tal oli selle üle väga hea meel. Neli aastat tagasi selline soovitus anti meile, et paneksime ta varju alla, võib-olla kabelisse, aga siis ju inimesed ei saaks teda näha. Ma loodan, et ka muinsuskaitse on sellega rahul, nendega on jutuks olnud, et siin võiks talle varikatus olla, selline, mis skulptuuri ei varjuta," rääkis Linnasmäe.

Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Madis Mikkor ütles "Aktuaalsele kaamerale", et

ka näiteks Peterburis kaitsti väärtuslikke marmorskulptuure talve eest rohmakate puitkastidega, aga kuna Eestis on marmorist hauatähised küllaltki haruldased, sellist tava meil juurdunud ei ole. Samuti pole teada, kas Ambla skulptuuri katus ka tegelikult tuulega pihkuva vihma ja lendlevate seeneeoste eest tõhusat kaitset pakub, aga muinsuskaitseamet on valmis katsetuse tulemusi mõne aja pärast hindama.