Telekanali TSN saate "The Week" saatejuhi Alla Mazuri eksklusiivses intervjuus kirjeldas Zelenski Ukraina valmisolekut kohtuda Venemaa ja USA delegatsioonidega, et pidada novembri alguses kavandatud rahuläbirääkimisi.

Zelenski rõhutas eelkõige, et sõja lõpetamisele suunatud kokkulepe peab tagama Ukrainale tugevad julgeolekugarantiid.

"Meie julgeolekugarantiid on meie enda otsustada ja Venemaa pool ei saa neid meile ette kirjutada," ütles Zelenski. "Piirangud meie armeele ja Ukraina neutraliteet ei tule arutlusele."

Zelenski sõnul kerkib läbirääkimistel kindlasti esile NATO roll Ukraina julgeoleku tagamisel. President pakkus, et kui Ukrainal ei lubata NATO-ga liituda, peaksid Euroopa riigid ja USA leppima kokku NATO lepingu artiklis 5 sätestatud kollektiivkaitse põhimõtte laiendamises Ukrainale. Ukraina peaks ka pärast rahukokkuleppe sõlmimist säilitama tugeva armee.

"Minu arvates oleks parim lahendus NATO koos tugeva Ukraina armeega, mis oleks alliansi osa," ütles Zelenski. "Kui mul on piisavalt rahalisi vahendeid, tahan säilitada 800 000 sõduriga armee. Me otsustame ise, milline meie armee välja näeb. Kui oleme NATO-s, võib sõjaväelaste arv olla 800 000 või väiksem. Küsimus on aga selles, kes on valmis seda meiega koos rahastama."

Enne kui võiks toimuda Zelenski, Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumine, peavad Zelenski sõnul kõigepealt aset leidma kolme riigi läbirääkimismeeskondade tehnilised kõnelused.

"Territoriaalne küsimus on punane joon, mida saab arutada ainult riigijuhtide tasandil," ütles Zelenski. "Kõik peavad mõistma, et esiteks ei vaheta me midagi millegi vastu. Oleme valmis arutama. Kui küsimus puudutab territooriumi, siis tuleb seda teha riigijuhtide tasandil. Muid küsimusi saab arutada tehnilistes töörühmades."

Zelenski sõnul on ta läbirääkimistel valmis arutama Venemaa ja Ukraina vahelist energiataristu ründamise peatamist, uut kokkulepet teraviljavedude kaitsmiseks Mustal merel ning sõjavangide vahetamist.

"Energia, teravili ja inimesed – need on konkreetsed teemad," ütles Zelenski. "Riigijuhtide kohtumine annab pärast meie kolmepoolset kohtumist võimaluse neis küsimustes kokkuleppele jõuda. Seda me taotleme ja pakume välja."

Zelenski sõnul aitaks nende teemade läbirääkimiste päevakorda pakkumine välja selgitada, kas Venemaa on rahust tegelikult huvitatud. Kui Venemaa delegatsioon keeldub neid küsimusi arutamast, näitaks see tema sõnul Kremli tegelikku suhtumist rahuprotsessi.

"Me ei esita nõudmisi, vaid teeme Ameerika poolele ettepanekuid," ütles Zelenski. "See näitaks tõsist suhtumist. Kui aga tegemist on üksnes poliitilise manöövriga ja Putin ütleb lihtsalt "jah, olen valmis", sest ta ei taha enne USA vahevalimisi Ameerikaga pingeid suurendada, saame juba novembris väga kiiresti teada, kas tegemist oli pettusega või mitte."

Zelenski hoiatas ka, et Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine enne läbirääkimisi nõrgendaks Ukraina positsiooni. See järgneb Trumpi oktoobris tehtud otsusele peatada ajutiselt Venemaa naftaekspordi suhtes kehtivad sanktsioonid, et leevendada naftahindade tõusu, mida süvendas tema algatatud sõda Iraaniga.

"Ma ei taha, et meil poleks Putiniga kohtudes enam vahendeid – ei sanktsioone, raha ega külmutatud varasid," ütles Zelenski. "Sest siis, nagu Trump ütles, oleks meil tõesti väga vähe kaarte käes."

Venemaa okupeeritud Oleški linna olukorrast rääkides ütles Zelenski, et 27. oktoobriks kavandatud relvarahu peaks kestma mitu päeva ning Venemaa peaks selle elluviimisele kaasa aitama.

Oleški on olnud Venemaa okupatsiooni all täiemahulise sissetungi alguspäevadest saadik. Elanikke kimbutavad tõsine toidu-, vee- ja elektripuudus. Miinidega kaetud teed ja pidevad droonirünnakud muudavad ohutu evakueerimise peaaegu võimatuks.

"Loomulikult teeb Venemaa kõik endast oleneva, et teed vabastada viisil, mis suunaks inimesi Venemaale minema ja sinna jääma. Nad ei lase inimestel lihtsalt lahkuda," ütles Zelenski. "Osa inimesi evakueeritakse ühel või teisel viisil Ukrainasse, meie kontrolli all olevale territooriumile. Kõige tähtsam on inimesed vabaks saada, et nad saaksid elada. Ideaalis peaksid nad saama jõuda sihtkohta ja evakueeruda siia, meie juurde Ukrainasse, kus neile tagatakse kõik vajalik ja kus nad saavad tuge."

Zelenski rääkis ka oktoobris Norras Oslos toimunud kohtumisest USA erisaadiku Steve Witkoffiga. Need kõnelused aitasid tema sõnul sillutada teed kavandatavale kolmepoolsete läbirääkimiste voorule.

Witkoffiga kohtudes arutas Zelenski piiranguid, mis puudutasid Ukraina sõjaväe Starlinki süsteemide kasutamist, USA poolt Kiievile jagatava luureteabe piiramist ning õhutõrjevahendite nappust.

Kuigi Starlinki kasutamist ja USA luureteabe jagamist puudutanud probleemid on praeguseks lahendatud, rõhutas Zelenski, et Ukrainal napib endiselt olulist õhutõrjeabi.

"Edusamme on, aga need on väga aeglased," ütles Zelenski. "Ei piisa sellest, kui öeldakse, et "jah, anname teile Patrioti raketid", kuid seejärel ei tarnita neid kuu või kahe jooksul. Nii see lihtsalt ei toimi."